Assaku ja Aruheina lasteaia uus direktor: laste kaasamine teeb imesid

Esmaspäeval alustab tööd Assaku ja Aruheina lasteaia uus direktor Merle Toompark. Viimased kolm ja pool aastat Mustamäel asuvat Tallinna Lasteaeda Sinilind juhtinud Toompark otsustas naasta kodukanti. Jürist pärit 46-aastane naine on isegi aastakese õppinud majas, kus praegu tegutseb Assaku lasteaed.

„Soovisin uusi väljakutseid ja vahetada töökeskkonda,“ selgitab Toompark. „Olen praeguse töökohaga väga rahul, kuid aegajalt on muudatusi vaja teha. Otsustasin end Rae vallas proovile panna.“

Peetris asuvat Aruheina lasteaeda ja lõunapool paiknevat Assaku lasteaeda lahutab ligi viis kilomeetrit. Toompark hakkab end kahe maja vahel jagama ja soovib esimese asjana uurida, kuidas töötavad meeskonnad. „Kui õpetajatel on hea töötada, on ka lastel hea olla. Neil peab olema võrdselt lõbus,“ täpsustab Toompark. „Enne muudatuste tegemist tahan esmalt ära kuulata kolleegide arvamused. Olulisel kohal on korrektne infovahetus ja ühistegevuste korraldamine. Tahan pakkuda õpetajatele vabadust tegutseda ja iseseisvalt otsuseid langetada.“

Õhinapõhine õpe

Neliteist aastat erinevates lasteaedades erinevatel ametikohtadel töötanud Toompark omab kogemusi nii sõime- ja rühmaõpetaja kui ka õppealajuhatajana. Viimaste aastate jooksul on lasteaedades suurenenud õhinapõhise õppe osakaal ja sellele trendile kavatseb Toompark, kes on muide diplomeeritud naerujooga juhendaja, rõhuda ka Rae vallas.

„Soovitan õpetajatel lapsi varasemast rohkem kuulata. Lapsi ei tohi pidada rumalateks ja õpetaja ülesanne pole laduda nende päid täis tarkust, mida arvame neil vaja minevat. Vajalikke asju tuleks õpetada läbi tegevuste, mis lastele huvi pakuvad. Näiteks Tallinna Lasteaias Sinilind on vanema rühma lapsed otsustusprotsessi kaasatud ja see on märkimisväärselt suurendanud laste rahulolu,“ räägib Toompark.

Heaks näiteks on Sinilinnu lasteaia olümpia. Kui varasematel kordadel näitasid õpetajad osalejatele ja teiste lasteaedade külalisvõistlejatele harjutusi ette, siis mullu panid võimlemisõpetaja eestvedamisel end selles rollis proovile vanema rühma lapsed. „See, mis toimuma hakkas, oli imeline,“ meenutab Toompark. „Isegi need lapsed, kellel muidu oli vahel probleeme käitumisega, said ülesandega väga hästi hakkama. Pärast võtsime paar juhendaja rollis olnud last kaasa ka õpetajate konverentsile ja nad jagasid seal hea meelega oma kogemusi.“

Sinilinnu lasteaia ühistegevustes räägib kaasa ka regulaarselt õppealajuhataja juures kogunev Mudilasnõukogu. „Näiteks arutati, mida teha mänguasjadega, mida enam vaja pole või kuidas vähendada toidujäätmeid. Lapsed käisid välja mõtte teha talvekostüümide pidu ja see pälvis juhtkonna heakskiidu. Lapsed saavad juba varases eas aimu, mis asi on demokraatia,“ ütleb Toompark.

Lasteaia viimases rühmas käivate laste vanematel on kombeks muretseda, et kas nende võsuke oskab piisavalt hästi lugeda ja arvutada ehk kas ta on piisavalt kooliküps. Toompark peab nende oskuste kõrval sama oluliseks sotsiaalset hakkamasaamist.

Näolihased saavad vähem tööd

„Laps võiks osata kooli minnes kümne piires arvutada ja tähti kokku lugeda. Faktipõhised teadmised pole nii olulised, kui oskus kaaslastega suhelda, vajadusel abi küsida, luua sõprussuhteid ja mõnda aega üksinda kodus olla,“ loetleb Toompark. „Õpetaja ülesanne on panna lapsed omavahel rääkima ja meeskonnatööd tegema. Olen täheldanud, et tänapäeva laste näolihased saavad vähem tööd, sest enam pole kombeks nii palju porgandeid ja kapsast närida. Asjaolu, et lapsed ja vanemad on järjest rohkem nutiseadmetes, ei tule väikeste inimeste sõnavarale kasuks, sest enam pole kombeks omavahel palju rääkida, muinasjutte lugeda või lugusid jutustada.“

Toompark möönab, et lasteaiaõpetajad on haridusteemalistes aruteludes teenimatult kooliõpetajate varju jäänud. „Vaadates kui palju lasteaiaõpetajaks õpitakse ja kui palju neid pärast tööle tuleb, siis tuleb nentida, et amet ei ole populaarne. Osake süüst lasub ka meil, sest oleme leppinud olemasolevaga ega ole piisavalt kõva häält teinud. Lasteaiaõpetajaid oleks kindlasti rohkem, kui meie palk oleks võrdne kooliõpetaja omaga. Minu hinnangul lasub lasteaiaõpetajal lapse arengus suur vastutus ja tema koostöö perega on väga suur. Lasteaias laotakse kooli minekuks vajalik vundament. Praegu väärtustatakse kõrgharidusega õpetajaid erinevalt,“ võrdleb Toompark.

Andres Kalvik

MERLE TOOMPARK CV

Sündinud 12. jaanuaril 1972

Haridustee: 2016-2014 Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste Instituut, organisatsioonikäitumise magister (magistritöö teema „Lasteaiaõpetajate tööstressi ja tööga rahulolu seosed tööajakorraldusega“); 1994-1990 Tallinna Pedagoogikaülikool, koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õpetaja; 1990-1978 Jüri Keskkool

Karjäär: 2018 – Assaku ja Aruheina lasteaia direktor; 2014 – Tallinna Lasteaed Sinilind direktor; 2011 – Tallinna Ülikooli kutseaasta tugigrupi juhendaja; 2010 – 2015 Tallinna Ülikooli praktika- ja eneseanalüüsi lepinguline õppejõud; 2008 – 2014 Tallinna Linnupesa Lasteaia õppealajuhataja; 2006 – 2008 Tallinna Linnupesa lasteaia rühmaõpetaja; 2004 – 2006 Tallinna Kraavikrõlli Lasteaia sõimeõpetaja; 1994 – 2004 AS Tofre lillekaupluse florist

Perekonnaseis: abielus, 2 last

Hobid: aiandus, orhideede kasvatamine, fotograafia, keraamika, matkamine, vabatahlik kodutütarde noortejuht