Epp Puström: „45 aasta jooksul on lapsed ikka küsinud, millal õpetaja mängimise lõpetab ja päriselt tööle läheb.“

Rae valla 158. aastapäeva kontsertaktusel tunnustati pühendunud ja tulemusliku töö eest vallavolikogu tänukirjaga Tõrukese lasteaia pikaaegset direktorit Epp Puströmit. Tema tööaastate arv lasteaias on muljetavaldav – tervelt 45! Rae Sõnumid vaatas koos lasteaiajuhiga tagasi tema pikale karjäärile ja tööle lastega.

Kuidas jõudsite lasteaiaõpetaja ametini ja kui kaua seda tööd tegite? Milline oli esimene töökoht?

Pärast kooli lõpetamist õppisin TPedI-s koolieelse pedagoogika psühholoogia erialal ja asusin seejärel tööle Tartumaa Tõravere Lasteaeda. Seal osalesin ka Tartu liikumisõpetajate ja lasteaia juhtide töös. Eriti hästi on meeles Tõraveres vanematega koos uisuväljaku rajamine, lasteaiale uiskude muretsemine ja uisutamise algõpetuse jagamine. Olen ise tegelenud iluuisutamisega ja oman meistrikandidaadi järku jäätantsus.

Kuna sealsed elamistingimused olid ahtakesed, kolisin Jürisse. Asusin tööle uude avatavasse lasteaeda, mis toona kandis nime A. Sommerlingi nimeline lastepäevakodu, praeguse nimega Lasteaed Tõruke. Enne lasteaia avamist koristasime ja valmistasime ehitusjärgselt lasteaia rühmi ette laste vastuvõtuks. See oli siis uus ja uhke maja. Nii on 45 aastat möödunud – alguses õpetaja, siis õppealajuhataja ja direktorina.

Kui kaua olete olnud Tõrukese lasteaia juhataja?

Lasteaia juhi amet usaldati mulle 2006. aastal ja kohe täitub 19. aasta.

Mis pakub Teile töö juures kõige suuremat rõõmu, mis motiveerib kõige enam?

Töö lasteaias eeldab pühendumist. Olen alati arvanud, et lasteaiaõpetaja töö on kõige enam positiivset emotsiooni andev töö. Hästi kordaläinud päev peegeldub koheselt laste tunnetes, laste kiindumus ja tänu on siirad. Lapsed on oma väljaütlemistes ja tegudes alati ausad. Rõõmu pakub lasteaia kvalifitseeritud, püsiv ja suurepärane meeskond. 

Kõige meeldejäävam hetk Teie karjääris?

Kõik lastele ja lastega korraldatud õppetegevused, üritused-peod on läinud südamesse. On tulnud täita erinevaid rolle ja mõelda välja näidendeid, tantse-liikumisi. Eriti härdaks muutub süda järjekordse lennu lapsi kooli saates.

Kuidas on lasteaiatöö ja haridussüsteem nende aastate jooksul muutunud?

Muutunud on palju, ka lasteaed on pidevas muutumises. Alusharidus on oluline osa haridussüsteemist. Meie lasteaed on keskendunud laste igakülgsele ettevalmistamisele kooliks, kasutame õppe-kasvatustöös kaasaegseid meetodeid ja vahendeid.

Milline võiks olla ideaalne lasteaed?      

Lasteaia maine loob personal, kes on alati olemas laste ja vanemate jaoks. On oluline, et laps oleks hoitud, keskkond oleks turvaline ja lapsevanem rahulolev.

Kas Teil on mõni humoorikas või armas lugu lastega, mida tahaksite jagada? Või mõni naljakas või ootamatu küsimus, mida lapsed on Teilt küsinud?

Ikka ja jälle on lapsed esitanud küsimuse, millal õpetaja lõpetab mängimise ja päriselt tööle läheb. Kui kord oli arutlusel poiste käitumine rühmas, siis leiti lohutuseks, et „küll kõik laabub“. Ühe lapsega lähemalt tutvust tehes sai talle esitatud küsimus: „Kuidas ema sind kodus kutsub?“ Vastus oli üllatav: „Karjudes.“ 

Kui peaksite valima ühe asja, mida olete õppinud lastelt oma töös, siis mis see oleks?

Lapsed on vahetumad ja ausamad, nad on peaaegu alati rõõmsad, neil ei ole vimma kellegi vastu, nad on uskumatult andestavad ja hoolivad.

Kas olete kunagi ka ise lasteaias käinud? Mida sellest ajast sooja tundega meenutate?

Ma ise ei ole lasteaias käinud. Olen selle aja laps, kui vanaemad-vanaisad said lapsi hoida. Täiskasvanuna aga on kogu minu töökarjäär olnud seotud lasteaiaga.

Rae vallavolikogu omistas Teile tänukirja, kas see tunnustus tuli ootamatult?

Tunnustus tuli mulle ootamatult ja olen selle eest siiralt tänulik.

Foto: erakogu