Hariduskonverents  soosis julgeid mõtteid

Koolivaheajal, kui lapsed õues suusatamas olid, kogunesid valla haridustöötajad järjekorras juba kuuendale, spetsiaalselt neile pühendatud konverentsile. Konverents, mis kandis tänavu alapealkirja „Haridusmuutuste keerises – mida võtta ja mida jätta“, toimus samas kohas, kus kuus aastat tagasi, kui traditsioon alguse sai, ehk Peetri Lastaed-Põhikoolis.

Muutuste teema on väga asjakohane, sest vahepealse viie aastaga on muutunud palju ka valla haridus-maastikul. Juures on 600 õpilasega Järveküla Kool ja asutatud Kindluse Kool. Vahepeal on avatud 4 uut lasteaeda: Aruheina, Võsukese, Uuesalu, Lagedi ja kohe-kohe on valmimas veel 2 maja Järvekülas. Rae Huvialakoolis on edukalt käivitunud spordiosakond ja Rae vallas tegutseb Lilleoru Põhikool.

Põnevad esinejad ja üllatavad ideed Muutustest haridusmaastikul laiemalt oli rääkima kutsustud väärikas nimekiri oma ala spetsialiste. Päeva avas Eesti Arhitektide Liidu presidendi Katrin Koovi ettekanne teemal „Kuidas ruum mõjutab õppimist ja õpetamist“. Esinejate seas olid Intelligentse Grupi koolitaja Signe Tõnismäe, õiguskantsler Ülle Madise, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esimees Marcus Ehasoo ja Emili Kooli direktor Indrek Lillemägi. Enim puudutas publikut Signe Tõnismäe ettekanne teemal „Kuidas erinevate generatsioonidega suhelda?“, kus koolitaja selgitas võimalikke arusaamatusi, mis võivad erinevate generatsioonide esindajatel nende suhtluses tööalaselt või õpetaja-õpilase suhte kontekstis tekkida. Strauss–Howe generatsioonide teooriale rajatud liigituse järgi kuulvad näiteks tänased algkooli õpilased Alfa-generatsiooni. Nad ei ole elanud päevagi oma elust ilma internetita ja on näiteid, kus nad peavad suhteid robotite või virtuaalsete sõpradega sama oluliseks kui inimsuhteid. Päeva võttis kokku sütitav paneeldiskussioon, kus sõna said taaskord nii õpilased kui ka õpetajad. Kõige suuremat erutust publiku seas tekitas kahtlemata koolipäeva alguse arutelu käigus välja käidud mõte, et kohustusliku programmi läbimise jaoks hilisema päeva alguse juures võiks ühe koolipäeva võtta lisaks nädalavahetuse arvelt. Kõige üllatavam selle juures oli see, et idee julges esimesena välja öelda hoopiski õpilane, Jüri Gümnaasiumi 11. klassis õppiv Markus Nahkur, kellele intrigeeriva idee eest terve saal ka aplodeerida otsustas.

Tunnustus meie õpetajatele

Konverentsi lõpus tunnustati traditsiooniks saanud kombe kohaselt ka ettevõtlikke õpetajaid ja tegusid, mis aasta jooksul valla hariduselu on ilmestanud. Tänavused ettevõtlike tegude nominendid olid: Järveküla Kooli digivahendite kasutamise võistlused läbi õppeaastate, Võsukese Lasteaias aset leidnud projekt „Mänguasjavaba lasteaed“, Jüri Gümnaasiumi siseõue sisustamine õppetöö ja liikumistegevustega, pakkudes lastele mitmekesiseid arenguvõimalusi, ja rattapäev(ad) Peetri Lasteaed-Põhikooli lasteaiaosas. Tegude kategooria võitjaks hinnati õpetaja Piret Lehiste süsteemne ja järjepidev töö digitehnoloogia ja erinevate selle teemaliste algatusteaga Järveküla Koolis.  Kolleegid iseloomustavad õpetaja Piretit kui inimest, kellel on „pikk plaan“. „Alates aastast 2016, kui kool avati, siis oli Piret just see, kes tutvustas kõikidele õpetajatele väga põhjalikult läbimõeldud kava, mille järgi me kõik liikuma hakkasime,“ rääkis kolleeg Merike Sepp.

Ettevõtlike õpetajate kategoorias oli nominente viis – Assaku lasteaia Siilikeste rühma õpetaja Thea Jäetma, Jüri Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Annelore Hirschon, Järveküla Kooli muusikaõpetaja Õnneleid Mardim-Selmet, Rae Huvialakooli spordiosa-konna korvpallitreener Brett Nõmm ja Peetri Lasteaed-Põhikooli õpetaja Ketter Leemet. Ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Assaku Lasteaia õpetaja Thea Jäetma, kes on paistnud silma et-tevõtliku ja süsteemse õpetajana ning muuhulgas kavandanud ja loonud Assaku Lasteaeda looduse õpperaja. Õpperaja tegevuspunktid ja infotahvlite materjalid valmistas ta ise ette.

Foto: Päeva moderaator Ragnar Kekkonen ja ettevõtlik tegija, Thea Jäetma, Assaku lasteaiast.