Heitlik ilm, ülev tunne ja vau-number

Tänavune laulu- ja tantsupidu „Mina jään“ andis võimaluse ise osaleda laulja, tantsija või pillimängijana seitsmeteistkümne Rae valla kollektiivi noortele.

Juba viisteist aastat nii noorte kui ka üldlaulupidude korralduskomiteesse kuuluva Laine Randjärve hinnangul on mõlemad peod läinud järjest kvaliteetsemaks ning osaleda soovijate vahel on tihe konkurents.

Jüri gümnaasiumi lastekoori juhendaja Hairi Laurand ütles, et neil oli kooriga uhke ja julge peole minna, kuna laulud olid kõigil väga selged, ettelaulmisel pälvisid nad 10 punktist koguni 9,8. „Ja viimne kui üks meie 38 lauljast tuli peole. Mugav ju ka, Rae valla buss viis kohale ja tõi tagasi, ainult oota, jalg üle põlve.“

Jüri gümnaasiumi 2. ja 3. klassi rahvatantsurühmi juhendanud Linda Pihu kõneles, et tantsupeole pääs ei ole iseenesestmõistetav, vaid väga suur töö juhendajal ja tantsijatel ühise eesmärgi nimel, kaasates ka lapsevanemaid. „Tantsupidu jäi meelde heitliku ilmaga – päike, vihm, tormituuled. Meeldis noorte eriline soov ja tahe tantsida ja seda pidu teha,“ nentis Linda Pihu.

Just heitliku ilma tõttu jäi ära laupäeva päevane tantsuetendus, et lapsed ei külmetaks ja neil oleksid õhtuseks etenduseks kuivad riided võtta. „Spontaanne Vabaduse väljaku tantsupidu, mille noored ärajäänud etenduse asemel korraldasid, kujunes minu jaoks selleks vau-numbriks, mida eriliselt mäletada,“ lisas Pihu. Samas leidis ta, et tulevikus võiks riik leida lahendused, et saaks esineda ka kehva ilmaga. Näiteks võiks osalejatele olla suur telk, kus end vahepeal soojendada ja riideid kuivatada. Laulupeole sobiksid aga laulukaare kõrvale suured ekraanid, et arvukas publik saaks pidu paremini jälgida.

Kevadel Jüri gümnaasiumi 3. klassi lõpetanud Ruudi Iin arvas, et rongkäik oli veidi väsitav. „Aga tore oli teistega koos minna. Hõikasime tee peal „Elagu Jüri gümnaasium!“ ja rahvas hõiskas vastu, see meeldis! Ja see ka, et proovide ja peo ajal anti vahel suppi, vahel jäätist või kohukest.“ Ruudi lubas kindlasti tantsurühmas edasi käia ja ehk pääseb ta ka järgmisele peole.

Huvistuudio ÕHIN kitarristide juhendaja Mart Abro ja kanneldajate juhendaja Lilian Kapp jagasid samuti oma ilusaid mälestusi: „See oli meie esimene osalemine, kokku 25 õpilast. Proovide ajal ja kontserdi päeval ei seganud mängulusti miski, ei tuul ega vihm. Rongkäik oli super! Kõige pisemad marssijad arvasid, et liiga lühike tee oli, oleks tahtnud veel marssida. Ootame põnevusega järgmist pidu!“

Mina jään, meie jääme

„Seekordse peo tegi eriliseks, et repertuaari koostades ning peojuhte valides usaldati noori autoreid ja dirigente. Noored omakorda oskasid tähele panna ja tunnustada eelkäijaid, eriti sümboolne oli laulupeotule teekond tuletornis, kus tuld andsid edasi mitme generatsiooni peojuhid,“ kõneles Laine Randjärv.

„Peo nime „Mina jään“ tõlgendas osa kui küsimust, kas noortel on soov jääda Eestisse, aga mina võtan seda laiemalt kui traditsioonide edasikandmist, noorte tõotust, et laulu- ja tantsupeod jäävad kestma,“ andis Randjärv sellele filosoofilise mõõtme. Ta on põhjalikult uurinud laulupidude ajalugu ja märkis, et alates 1869. aasta esimesest peost, mis kandis tänutäheks pärisorjusest vabanemisele nime „Priiuse laulupidu“, on meie pidudel olnud poliitiline maik ja me oleme pidanud repertuaari kooskõlastama. Alles viimased peod on olnud tõepoolest vabad.

Aita Nurga

Foto Tarmo Gutman

Pühapäevase rongkäigu ja laulupeo ajal oli ilmataat kuivas ja päikselises meeleolus.

Foto Laine Randjärv

Rae vallast osales noorte laulu – tantsupeol 232 lauljat, 142 tantsijat ja 43 rahvamuusikut!