Huvialakool 25 – valla kultuurihariduse lipulaev

Rae Huvialakool tähistab tänavu 25. sünnipäeva. 1. detsembril kell 18.15 toimub sel puhul Rae Kultuurikeskuses näituse avamine ja kontsert. Uurisime direktor Siiri Laidilt, kuidas kool alguse sai ja millised on tulevikuperspektiivid.

Kuidas tekkis idee luua huvialakool?

Kooli avasime 1998. aasta septembris, aga mõte tuli oluliselt varem. Martin Kaasik, Jüri Gümnaasiumi toonane direktor, oli siin muusikaklassid juba loonud ning jõudnud selleni, et õpe peaks olema süsteemsem. Tollal riik ka rahastas muusikakoole. Tegime volikogule ettepaneku kooli loomiseks ning 1997. aasta detsembris võeti otsus vastu. Mind võeti tööle 1998. aasta aprillis.

Milline see algus oli?

Esialgu pidime tegutsema hakkama Aaviku tänaval, kus praegu asub sotsiaalkeskus. Need ruumid siiski ei sobinud ja jätkasime Jüri Gümnaasiumi ruumides kuni 2006. aastani. Kooli loomisprotsessi juures oli kümmekond õpetajat, kellest neli on meil praegugi õpetajaametis: Rutt Ridbeck, Marje Tahk, Linda Pihu ja Riina Lõhmus. Oleme kohe algusest saati olnud paljude erinevate tegevusaladega huvikool. Algaastail olid lisaks muusika- ja kunstiõppele ning tantsuringidele ja spordi valdkonnale koolis ka inglise keele õpe ja näiteringid. Trenne vallas tehti, aga enamasti käisid Rae valla lapsed ikka pealinnas huviringides. 90ndatel oli kõik võimalik – nii sai meie esimeseks korvpallitreeneriks legendaarne Jaak Lipso.

Praegu tegutseb Rae Huvialakool paljudes paikades üle valla. Kuidas oli algusaastatel?

Oma maja ei ole meil kunagi olnud. Algusest peale on palju asukohti olnud ja ruumide teema keerukas. Lisaks Jürile alustasime Lagedil ja Vaidas klaveriõppega. Alustasime 14 õpetajaga, õpilasi oli 264.  Näitering tegutses küll vaid mõned aastad ja vahepeal ei olnud meil spordiosakonda, kuna treenereid ei olnud võtta. Sport on huvikooli egiidi all tagasi 2014. aastast. Igal aastal oleme arvuliselt siiski laienenud ning ka erialade ja õppevõimaluste nimekirja pikendanud. Näiteks avasime 2008. aastal lauluõppe ja löökpillide õppe, mis on kitarrieriala kõrval üks populaarsemaid.

Kas unistate oma majast?

No kui, siis juba mitmest majast, võiks naljaga pooleks öelda. 90ndatel oli väga erandlik, et üks kool asub mitmes erinevas kohas. Meile on oluline olla seal, kus on õpilased ja ka lapsevanemad hindavad seda, et ei pea last pealinna huvikooli saatma. Aeg on oluline ressurss. Lapsed on tänapäeval ülekoormatud ja meie püüame olla see paik, kus väikese inimese energiavarud taastuvad. Lähiaastail on asukohti veelgi juurde tulemas, näiteks valmib 2025. aastal Raemõisa põhikool, kuhu ka huvikooli ruumid plaanitud.

Koolis töötab üle 90 inimese. Kas õpetajaid leida on ka huvikoolil keeruline?

Algaastail oli meie õpetajaskonna hulgas palju üldhariduskooli õpetajaid, kellele see oli lisatööks. Ühel hetkel sellest ei piisanud ja meiega on aastate jooksul liitunud palju oma ala professionaale, nii muusikuid, kunstnikke kui ka sportlasi. Eks Tallinna lähedusest tulenevalt on meil lihtsam olnud töötajaid leida kui näiteks Viru- või Võrumaal. Kes on tulnud, on meie juurde tööle jäänud. Ehkki palgatase on meil üldhariduskooli õpetajatega võrreldes väiksem, hinnatakse meie töökeskkonda ning vabadust ja võimalust oma töö sisu kujundada ja ka kooli arengus kaasa rääkida.

Kuidas on direktori töö 25 aasta jooksul muutunud?

Olin aastaid direktor, kes majandas, korraldas, koristas, hankis, tegi personalitööd ja kõike muud, mida ühe kooli toimimiseks vaja teha on. Esimesed abilised tulid 2014. aastal ja nüüd on kooli meeskond tasapisi kasvanud, nii et meil on ametis kolm õppejuhti – igal valdkonnal oma, personalitöötaja, majandusjuhataja ja sekretär. Ega see polekski teisiti mõeldav, kui kool tegutseb kuues asupaigas, koolis töötab üle 90 inimese ja käib üle 1000 lapse.

Direktoriamet nõuab pidevat arenemist: hakkama tuleb saada erinevate programmidega, raamatupidamislike toimingutega, olla kursis seadusandluse ja tööohutuse nõuetega, tagada koolis igal tasandil turvalisus ja portsesside sujuvus. Juhiamet nõuab ka kiiret ümberlülitumis võimet, mis paraku ei jäta pahatihti aega süvenemiseks. Õnneks on meil väga võimekad ja loomingulised töötajad ning meeskonnana saame kõigi väljakutsetega hakkama. Me oleme ka suured tähistajad ja ei jäta kasutamata ühtki võimalust positiivset õhkkonda luua ja hoida.

Milline on huvihariduse tulevik ja kooli visioonid?

Huviharidust tuleks aktsepteerida kui olulist osa lapse haridusest. See ei ole lisa, vaid osa inimese terviklikust haridusteest, mis kergendab edasise elu vaikuid. Kust leiaksime edaspidi ametisse muusikaõpetajaid, kunstiõpetajaid, näitlejaid jt, kui ei oleks huvikoole? 

Laste arvud Rae vallas kasvavad ja ega ei pääse kasvust meiegi. Huviharidusega seotu on paraku kohati hallis alas ja see võib takistada sisulist arengut. Meie õpetajate palk ei ole riiklikult tagatud, ega pole üldhariduskooli õpetajatega võrreldavaid täiendõppevõimalusi. Samas on meie koolil üsna hästi, sest vald koolipidajana on tublisti panustanud ja aidanud lastele häid õppevõimalusi luua. Õppekoha maksumusest jääb lapsevanemate kanda vaid väike osa. Loodame, et kvaliteetne huviharidus jääb ikka kättesaadavaks kõikidele huvilistele.

Huvialakooli õpetajad on meie kultuurisambad

Rae Huvialakoolil ei ole oma maja ja see on ühe kooli jaoks suur väljakutse. Aga meil on õpetajad ja treenerid, kes on otsekui kultuurisambad – need, kes valla laste huviarengule soodsa ja innustava ruumi loovad.

Huvialakoolis töötab 5 kunstiõpetajat, 46 muusikaõpetajat ja 35 treenerit. Meie töötajate keskmine vanus on 42, mehi on tööl naistest enamgi. Suur osa töötajatest teostab enda erialaselt ka väljaspool Rae Huvialakooli. Kes annab kontserte, mängib bändis või orkestris, osaleb rahvusvahelistes projektides, võistlustel või ühisnäitustel, esitleb oma loomingut isiknäitusel. See kõik rikastab kahtlemata ka õppetööd. Alljärgnevalt vaid mõned näited, millega meie õpetajad veel tegelevad.

Kooli asutamisest saadik klaveriõpetajana töötanud Rutt Ridbeck laulab kaasa Rae Kultuurikeskuse segakooris ning panustab Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühenduse töösse. Kitarriõpetaja Tõnu Hallik astub üles ansambli James Werts World Project koosseisus. Nooruke lauluõpetaja Berit Hallik, kes alles EMTAs õpib, osaleb erinevates koosseisudes vokalistina.

Löökpilliõpetaja Sten Loov on bändi Fööniks trummar, kes on kirjutanud ka näiteks bändi albumile loo „Jokker“, kirjutanud loole „Idioot“ muusikavideo stsenaariumi, selle lavastanud ja monteerinud.

Aktiivsed on ka meie võrkpallurid. Marie Pohlak ja Margot Saharov aitavad esiliigas Rae noori sportlasi, Hanna Pajula mängib Rae SK/Viastoni meistriliiga võistkonnas, Ragne Rahuoja mängib meistriliigat TalTechi võistkonnas ning Tanel Peelo aitab Kiili mehi esiliigas. Raigo Tatrik on vanuses 2007–2008 tütarlaste koondise peatreener. Karin Pärtel aga tegeleb ka taliujumisega, osaledes 1.–2. detsembril Iceswim festivalil ja 2024. aasta märtsis toimuval Winter Swimming World Championshipil. 

Kunstiõpetaja Kaija Kesa osaleb graafikuna nii rahvusvahelistel kui ka kohalikel näitustel. Just äsja lõppes Itaalia ja Balti riikide graafikanäitus Mirror Face to Face, mis toimus Itaalias (Villa Caldogno​) ja Tohisoo mõisas. 16. novembrini saab tema töid näha Riisipere kultuurimajas näitusel „Tiivasirutus“ ja Riisipere raamatukogus näitusel „Helged hinged“.

Kunstiõpetaja ja skulptori Leena Kuutma tööd on novembris väljas Pärnu Uue Kunsti Muuseumis,  skulptorite ja graafikute liidu liikmete ühisnäitusel „Lendlehed ja monumendid“. Leena on ka üks kuraatoritest. Samuti saab tema töid imetleda Portugalis Aveiro linnas rahvusvahelise keraamikabiennaali raames näitusel Balti keraamikast.

Pildil: Rae Huvialakooli õpetajad. Foto Terje Atonen