Jüri gümnaasiumi vilistlased õpetavad noori raha küsima ja toetavad sportlike eesmärkide poole püüdlemist!

Jüri gümnaasiumi tegusad vilistlased tahavad hea seista ka selle eest, et tulevane põlvkond saaks elus hästi hakkama ja rahapuudusel ei jääks tublidel noortel sportlastel eneseteostusse lünka sisse.

Vilistlaskogu tegevuste hulgas on tähtsal kohal spordistipendiumid, mida tänavu neljandat korda välja anti. Sel korral anti kuus stipendiumi kogusummas 7000 eurot. Suurima, 3000-eurose stipendiumi, pälvis lestaujuja Johanna Johanson. Ujuja Robin Aloe ja jooksja Kristian Otlot said 1250 ning ratsutaja Joanna-Britt Metsar, batuudihüppaja Keitlyn-Merit Sepp ja JK Tallinna Kalev Jüri/Rae Spordikool said 500 eurot.

Nelja vooru peale on JG VIL! koostöös Veixi rattatiimi liikmete ja toetajatega andnud 22-le stipendiaadile kokku 16 670 eurot. Stipendiaatide hulgas on nii kergejõustiku, korvpalli, vibuspordi, laskesuusatamise, lestaujumise, ujumise, golfi, ratsutamise, jalgrattaspordi kui ka jalgpalli tulevikulootusi.

Mida teed, et olla parim?

Vilistlaskogu ühe asutaja, ettevõtlusega tegeleva Veigo Gutmanni sõnul on spordistipendiumil laiem eesmärk kui ainult füüsilise võimekuse arendamisele kaasa aitamine.

„Toetasin pikalt üht laskesuusatamise klubi. Treener oli tasemel ja tööd tehti kõvasti, kuid nad lihtsalt ei osanud ennast müüa ja raha küsida,“ meenutab Gutmann. „Puuduse tingis eelkõige asjaolu, et Eestis pole spordiorganisatsioonidel veel võimekust taustajõude palgata. Treener ei peaks majandusküsimustega liiga palju vaeva nägema ning kõikidel peredel ei ole raha kalli spordivarustuse ja pika treeninglaagri jaoks.“

„Spordistipendiumi taotlusi esitades õpivad noored eesmärke ja püüdlusi sõnastama ja raha vajadust põhjendama ehk ennast ja oma eesmärgi püüdlusi müüma,“ jätkab Gutmann. „Seda on tulevikus tarvis kasvõi tööle kandideerides. Vähetähtis pole ka asjaolu, et nad julgevad raha küsida. Tahame, et noorsportlase stipendiumitaotlused konkureeriks omavahel nii, nagu see spordis tavaks on. Kui paberil on kirjas lühidalt, et raha on vaja ketside ostmiseks, siis pole sellega midagi peale hakata. Eelkõige tahame teada, mida kavatseb noorsportlane teha selleks, et olla parim, millised on tema eesmärgid ning mida ta eesmärkide täitmiseks teinud ja tegemas on. Panustame eelkõige tulevikku.“

Tegemist on omalaadse koolitusprogrammiga. Kui noores inimeses tundub olevat sisu, kuid taotlus jättis soovida, edastas stipendiumikomisjon palve oma eesmärgid ja tegevusplaan põhjalikumalt lahti kirjutada.

„Peaaegu kõik korrigeerisid oma taotlusi,“ on Gutmann rahul. „See annab väärtusliku kogemuse. Oma tugevusi ja eesmärke tuleb osata sõnastada ja arusaadavalt-usutavalt välja tuua. Parimad taotlused on need, mille noor spordilootus on ise kirjutanud. See lisab usutavust ja näitab, et noorsportlasel on enda sõnastatud eesmärgid. Oleme komisjoni poolt palunud taotlusi vajadusel ka täiendada. Soovime tunnetada sportlase emotsiooni ning varasemate saavutuste loetelu asemel tahame näha tulevikuvaadet, töö- ja võidutahet.“

Ujula on end tõestanud: õpilased võidavad vilistlasi

2006. aastal asutatud ja 36 Jüri gümnaasiumi vilistlast koondava ühenduse kõige pikaajalisem üritus on ujumisvõistlus, kus vastamisi lähevad õpilased ja vilistlased. Eesti Vabariigi juubeli puhul oli mõõduvõtt tavapärasest suurejoonelisem. Õpilaste ja sportlike inimeste koostöös plaaniti läbida 100 km, aga läks vähe teisiti – päeva jooksul läbiti üle 306 km. „Vilistlased on õpilasi kõigest kahel korral võitnud ja selle üle on mul hea meel – ujula ja ujumisõpetus on end tõestanud,“ märgib Gutmann.

Tähtsal kohal on olnud ka Keskkonnafoorumi korraldamine, mis on kümne aasta vältel kooli toonud Eesti akadeemikute ja loodusteadlaste koorekihi. Eesmärk on õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja silmaringi avardamine läbi loengute ning ekskursioonide. „Keskkonnafoorum on hea võimalus viia lapsed koos õpetajatega majast välja ümberkaudsetesse kohtadesse, loomaaeda, botaanikaaeda ning ühendada klassiväline tegevus õppimisega,“ lisab Gutmann.

Vilistlased panid õla alla ka koostöös PRIA ja Rae vallavalitsusega kooli staadionile mänguväljaku, mis läks maksma üle miljoni krooni, ning läheduses asuva terviseraja ja võrkpalliplatsi rajamisele. Nimekirja võiks veel jätkata.

Praegu käib töö selle nimel, et tähistada 2020. aastal väärikalt kooli 40. juubelit. Samuti nuputatakse, kuidas elavdada vahetusõpilasprogrammi.

Jüri gümnaasiumi spordistipendiumifondi rahastamisele on õla alla pannud MTÜ Jüri Gümnaasiumi Vilistlaskogu ja JG VIL! Veixi Rattatiim, Turmar Kate OÜ (Ahti Mardo), Tehnohaldus OÜ (Kristo Peerna), Amifax OÜ (Imre Leppik), Energiamaja OÜ (Aivar Villemson), Erlin OÜ (Indrek Edur), Heliora Ehitus OÜ (Andres Saar), Hansaviimistluse OÜ (Veigo Gutmann). 

KOMMENTAARID

Johanna Johanson

lestaujuja, Jüri gümnaasiumi 10. klassi õpilane

Tegelen lestaujumisega üheksandat aastat ja treenin kuuel päeval nädalas. Igapäevaselt harjutan Jüri ujulas. Pärast hommikust treeningut on väga mugav minna kooli, kuid treeningute juures on väga oluline ka hea taastumine. Ilma lisavahenditeta oleks see väga raske. Tihti on vaja käia ka massaažis ja füsioterapeudi juures. Lisaks toimuvad enne suuri võistlusi ka raskemad treeningperioodid ja ettevalmistused. Enne suvel Türgis peetavaid juunioride Euroopa meistrivõistlusi sõidame tihti ka Tartusse, et oleks võimalik ujuda 50-meetrises basseinis, sest kahjuks pole Tallinnas hetkel ühtegi. Pean ennast sihikindlaks ja põikpäiseks sportlaseks. Ma ei anna alla enne, kui olen saavutanud oma tulemuse. Spordis on kõige olulisem eelkõige usk iseendasse. Stipendiumi taotlen uue võistluskostüümi ja lesta jaoks ning võistlusteks ettevalmistuseks.

Robin Aloe

ujuja, Jüri gümnaasiumi 11. klassi õpilane

Käin ujumistrennis alates 5. eluaastast. Treeningud toimuvad viiel päeval nädalas, millest kolmel päeval ujun kaks korda päevas. Et tulemusi parandada, ei piisa ainult entusiastlikult trennis käimisest. Selle peale kulub ka palju raha. Käisin aprillis Eesti koondislastega treeninglaagris Hispaanias, Calellas. Jäin väga rahule, sest Eesti parimate ujujatega üheskoos treenimine on minu jaoks saavutus omaette. Et saaksin ka sügisel uuesti laagrist osa võtta ja valmistuda talvisteks lühiraja Eesti meistrivõistlusteks, soovin taotleda noorsportlase stipendiumi, mis aitaks katta treeningute, treeningvarustuse, võistluste ja laagritega kaasnevaid suuri kulutusi. Arvan, et olen hea kandidaat stipendiumile, sest suhtun treeningutesse ja sporti suure entusiasmi ning pühendumusega. Samal ajal olen eeskujuks noorematele tulevastele sportlastele, sealhulgas oma nooremale õele ja vennale, kes mõlemad minu eeskuju järgides ujumistrennis käivad.

Kristian Otlot

jooksja, Jüri gümnaasiumi 10. klassi õpilane

Spordistipendium on mõeldud käesoleva ja järgmise hooaja ettevalmistuse toetuseks ning osalemiseks võistlustel nii Eestis kui ka välismaal. Teatud välisvõistlustele tuleb sõita oma rahakoti toel ja need võivad olla väga kulukad reisid ning toetuseta oleks problemaatiline kõrgetasemelistest jõuproovidest osa võtta. Spordistipendium aitab hankida ka paremat varustust – näiteks korralike spordijalatsiteta on oht saada vigastada. Suur osa aastasest eelarvest on suunatud ka taastumisele, kuna suurte koormustega kaasneb ka ületreenimise risk. Hetkel on suurimateks eesmärkideks eneseületamine ja vigastuste vältimine, kuna võistlen enda vanuseklassis alles esimest aastat. Tiitlivõistluste kohtade ja rekordite jahtimine on jäetud järgmiseks hooajaks. Stipendiumi toel loodan tulevaks aastaks laduda tugeva põhja.