Jüri Gümnaasiumi viimane lend lõpetab medalisajuga!

Sel korral antakse Jüri Gümnaasiumi lõpuaktusel abiturientidele üle rekordarv medaleid – 16 kuldset ja 12 hõbedast medalit. Viimase ehk 42. lennu kuldmedalistid Kennart Sander Rahuoja, Kristella Kempi ja Reelika Liiv jagavad oma mõtteid medali saamisest, edasistest plaanidest ning kooliaja tegemistest.  

Mis on hetkel teie lemmiksari Netflixis ja miks? 
Reelika: Mina ise pole suur sarjade vaataja, nii et lemmiksarja minul Netflixis ei ole. 
Kristella: Hetkel juba pikemat aega on mu lemmiksari Netflixis olnud The Crown, mis on ajalooline draamasari kuninganna Elizabeth II valitsemisajast. Olen alati tundnud suurt huvi lähiajaloo ja ka Briti kuningakoja vastu. Sari on olnud suur lemmik mitmeid aastaid juba seal olevate imeliste näitlejate pärast. Lisaks ka põhjusel, et see annab hea ülevaate Briti kuningakoja elust, kuigi sari põhineb spekuleeritud tõel. 
Kennart: Mul ei ole praegu Netflixi, sest ei jää eriti aega sarjade vaatamiseks. Viimase aja lemmikfilmideks on aga "The Big Short" ja "RUIN: Money, Ego and Deception at FTX". 
 
Kuldmedal ei tule ainult ühe aasta tulemuste põhjal. Kas teil oli terve gümnaasiumi aja konkreetne siht silme ees või tekkis see taipamine alles hiljem, et on võimalik medal saada? 
Reelika: Gümnaasiumisse minnes ma ei mõelnud kordagi sellele, et võiksin medaliga lõpetada. Minu eesmärk oli lihtsalt enda jaoks õppida ning uusi teadmisi saada ja alles 12. klassi alguses taipasin, et mul on võimalus saada kuldmedal. 
Kristella: Kuna ma lõpetasin põhikooli samuti kiituskirjaga, siis väikese eesmärgina seadsin omale hõbemedali. Ma pole endale kunagi sellist suurt pinget peale pannud, et pean lõpetama medaliga, kuid ma olen alati olnud mingil määral ,,perfektsionist'' ning tahan alati saavutada võimalikult head tulemust. Pigem tekkis see taipamine hiljem, kuid olen alati pingutanud, et saavutada häid hindeid. 
Kennart: See eesmärk tekkis mul puhtalt kättemaksu tõttu, sest mind ei tahetud alguses isegi siia kooli — puhta viielisena, kellel läksid Jüri Gümnaasiumi sisseastumiskatsed metsa, kuid kelle tulemused aitasid pääseda mõnda kõrgema tasemega kooli. Olen siiamaani arvamusel, et sisseastumiskatsed ja üleriigilised eksamid on liiga suurte muutujatega ning nende tulemus sõltub muust kui noore enda teadmistest. 
 
Mida üldse medali saamine teie jaoks tähendab? Kas see on raske töö tulemus või lihtsalt tore tunnustus tavapärasele õppetööle? Kas see tekitab edasise õppima mineku osas rohkem enesekindlust? 
Reelika: Minu jaoks on medal lihtsalt tore tunnustus tavapärasele õppetööle. Kuna minul polnud kordagi eesmärgiks lõpetada medaliga, siis õppisin terve gümnaasiumi vältel tavapäraselt ja ei teinud nii-öelda rasket tööd.  Ma olen alati olnud väga motiveeritud ja enesekindel edasise õppima mineku osas, aga kindlasti medal tekitab enesekindlust natukene juurde. 
Kristella: Edasi õppimise osas tekitab mingil määral küll enesekindlust. Minu jaoks tõestab see seda, et kui ma soovin midagi väga ja näen  selle nimel vaeva, siis suudan seda ka saavutada. Medali saamine on kindlasti tore tunnustus, kuid samas näitab mu sihikindluse ja töökuse saavutust. 
Kennart: Selles mõttes on see pigem tore tunnustus, sest medali saamine ei nõudnud väga suurt pingutust. Kindlasti olid ka mõned ained, kus ei piisanud ainult kuulamisest, vaid pidid asjad ka kodus üle käima. Samuti olen olnud alati enesekindel õppimise suhtes, teades, et oskan kõike, kui piisavalt tahan. 
 
Kuhu suunas tulevikumõtted viivad, kas plaanite Eestisse jääda? 
Reelika: Praeguste plaanide põhjal jään Eestisse, lähen edasi õppima ning jätkan saalihoki mängimist kodumaal. 
Kristella: Hetkeseisuga plaanin jääda Eestisse, kuid kunagi ei tea, mida tulevik toob. Mul on palju erinevaid suundi, mis mind huvitavad ja mida sooviks tulevikus õppida, kuid esmalt leian, et ei peaks panema endale peale suurt pinget edasi õppimise osas ja vaatama, mis elu toob. Ülikooli saab alati õppima minna , kui soovi on. 
Kennart: Lähitulevikus plaanin Eestisse jääda ja bakalaureuse kraadi kindlasti siin ära teha. Seejärel suunduksin välismaale, sest magistriõppes on suuremad ingliskeelse hariduse võimalused. 
 
Reelika, oled Eesti saalihoki koondises ja käinud ka gümnaasiumi ajal MM-il. Kui lihtne või raske oli sel ajal õppetööd kontrolli all hoida? Mis sind aitas ja mida soovitaksid ka teistele? 
Ma ei ütleks, et oli väga raske õppetööd kontrolli alla hoida. Tuli lihtsalt enne MM-ile minekut õpetajatega kõik läbi rääkida ja igal vabal hetkel MM-il olles õppida. Mind kõige rohkem aitas oma aja planeerimine ja kohusetundlikkus. Planeerisin oma aega nii, et kõik asjad oleksid õigel ajal tehtud ja sain ka selle kõrvalt trennides käia. 
 
Kristella, oled aktiivne ka koolielus, miks on oluline lisaks õppetööle panustada ka muud moodi ja olla aktiivne? Kas see annab midagi juurde ka õppimisele? Tuleb näiteks kasuks ja arendab mingeid oskusi, mida õppimise juures vaja. 
Mulle tohutult meeldib ürituste korraldamine, minu jaoks on nii lahe kui midagi, mida ma visualiseerin, saab reaalsuseks. Lisaks pakub õpilasesindus ka võimalust koos töötada teiste aktiivsete inimestega. Olen olnud juba seitsmendast klassist mitme erineva kooli õpilasesinduse liige ja leian, et minu jaoks on ülimalt oluline pakkuda midagi kooli õpilastele ja seista nende heaolu eest. Kuna õpilasesindus võib võtta ära väga palju mu vabast ajast, siis ajaplaneerimine on asi, mida õpilasesinduses olemine mulle õpetanud on. 
 
Kennart, Sinagi oled aktiivne koolielus ja lisaks ka mõned olümpiaadid ette võtnud. Õppinud reaalklassis ja samas saavutanud maakondlikul kunstiolümpiaadil 1. koha. Kuidas sobivad kunst ja reaalained sinu jaoks kokku, kui üldiselt peetakse inimesi kas kunstiarmastajateks või matemaatikafännideks ja need kaks justkui ei sobitu ühte „valemisse“? 
See pole esimene kord, kui sellist asja on välja toodud — on tõesti ebatavaline, et inimesele meeldivad nii matemaatika kui ka kunst. Minu kunst on matemaatiline, geomeetria ja loogika põhine — mulle ei meeldi joonistada ebamääraseid vorme. Lisaks sellele meeldib mulle jälgida numbreid, otsida nendes vigu ja panna kõik korrektselt toimima. 
 
Kristel Kook-Aljas, gümnaasiumi õppejuht: “Medalit ei ole võimalik saada, kui pingutad vaid 12. klassis. See lend on tõesti tugev ja noored on pingutanud alates 10. klassist – eelmisel ja üle-eelmisel õppeaastal oli neil ka väga suur arv kiituskirjalisi. Üks põhjus, miks medaliste on rohkem, on selles, et medali saamisel ei arvesta me riigieksamite tulemusi ega ka uurimistöö hinnet. Oma roll on kindlasti ka sisseastumiskatsetel, sest konkurents on olnud viimastel aastatel tihe: ühele gümnaasiumi kohale on kandideerinud umbes kolm õpilast.” 
 
Tuult tiibadesse kõigile lõpetajatele! 
Jüri Gümnaasiumi 12. kasside lõpuaktus toimub neljapäeval, 20. juunil kell 17 Jüri pallihallis. 
 
Jüri Gümnaasiumi medalistid 2024:
12.a klassijuhataja Inna Erik 
Kuldmedal: Merili Ivask, Markus Kõllamets, Kennart Sander Rahuoja, Rasmus Sirkel, Laureta Tammepõld 
Hõbemedal: Elisabet Eha, Christopher Gutmann, Jan Kristofer Kompus, Ireen Metspalu 
 
12.b klassijuhatajad Liina Viirsalu ja Liia Hokkanen 
Kuldmedal: Nora Eliisa Hinnov, Clara Marin Johnson, Kristella Kempi, Mona Liivamägi, Gregor Pilman, Oliver Saame, Virgo Teos.  
Hõbemedal: Andreas Ahi, Georg Hinrikus, Gerda Karu, Elisabeth Laanemets 
 
12.c klassijuhataja Anneli Pender-Aasmäe 
Kuldmedal: Elizabeth Liiv, Reelika Liiv, Agnes Oks 
Hõbemedal: Marit Heimonen, Enely Jakovleva, Maria-Johanna Jõemets, Kleer Tupits 
 
Foto 1: Klassitäie jagu 42. lennu medaliste – uhke! Foto: Kristina Laurits
Foto 2: Jüri Gümnaasiumi kuldmedalistid Kennart Sander Rahuoja, Kristella Kempi, Reelika Liiv. Foto: Ruth Roht