Kaasava alushariduse raamistiku kujundamine Rae valla lasteaedades

Uue alushariduse seaduse jõustumine tõi esile vajaduse luua lasteaedades selgem ja ühtsem süsteem kaasava hariduse rakendamiseks. Eesmärk on, et lasteaed, omavalitsus ja lapsevanemad mõistaksid ühtemoodi, kuidas lapse toetamine toimub ja milline on iga osapoole roll.

Kaasava hariduse põhimõtte kohaselt osaleb laps suurema osa ajast õppe- ja kasvatustegevuses koos teiste lastega oma õpetaja juhendamisel. Kui laps vajab lisatuge, korraldatakse talle sobiv õpe ja tugi õpetajate, tugispetsialistide ning vajadusel teiste spetsialistide koostöös.

Eesmärgi elluviimiseks on Rae vallas käivitatud arendusprotsess „Kaasava alushariduse põhimõtete kujundamine Rae vallas“. Protsessi toetab Tartu Ülikooli haridusteadlane Pille Nelis, kes on loonud soovitusliku kaasava alushariduse mudeli. Mudel kirjeldab erinevate osapoolte – lapse, õpetajate, tugispetsialistide, lapsevanemate, lasteaia juhtkonna, omavalitsuse ja riigi – rolli lapse toetamisel.

Mudeli rakendamiseks toimuvad 2026. aastal koolitused ja arutelud, kuhu on kaasatud lasteaedade juhid, õpetajad, abiõpetajad ja tugispetsialistid. Esimene seminar toimus 31. märtsil Õie lasteaias Jüris ning sellest võttis osa 67 haridusvaldkonna spetsialisti. Seminaril arutati kaasava hariduse praegust seisu lasteaedades ning keskenduti eelkõige lapse vajaduste märkamisele ja kaardistamisele.

Järgnevatel seminaridel käsitletakse lapse toetamise võimalusi, erinevaid õpetamisstrateegiaid ja jagatakse kogemusi nende rakendamisest. Samuti on planeeritud õppevisiit Tallinna lasteaeda, kus kaasava alushariduse mudelit on juba pikemalt rakendatud. Aasta lõpuks valmib lasteaedadele ja lapsevanematele juhendmaterjal, mis aitab samm-sammult mõista, kuidas kaasava hariduse põhimõtteid igapäevases lasteaiatöös rakendada.

Kaasava hariduse korraldus koolides

Koolis toetatakse õpilasi, kes vajavad lisatuge õppimisel, käitumisel või sotsiaal-emotsionaalses arengus. Toetamine algab tavaliselt sellest, et õpetaja või lapsevanem märkab, et lapsel on raskusi või ta vajab täiendavat abi.

Edasi otsitakse lahendusi koostöös – õpetajad, tugispetsialistid ja lapsevanem arutavad ühiselt, milline tugi aitaks last kõige paremini. Sageli alustatakse lihtsamatest muudatustest igapäevases õppetöös.

Lisaks tugispetsialistide toele võib kool kohandada õppetööd, näiteks anda rohkem aega ülesannete tegemiseks, selgitada materjali teisel viisil või kohandada hindamist.

Kui laps vajab pikemaajalist või süsteemsemat tuge, lepitakse koostöös kokku tema arengueesmärgid ja koostatakse vajadusel individuaalne tugiplaan. Enamasti saab laps tuge oma tavapärases klassis ning tema arengut jälgitakse ja toetust kohandatakse regulaarselt.

Kui kooli pakutavast toest ei piisa, soovitatakse perel pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. Seal hinnatakse lapse vajadusi põhjalikumalt ning tehakse ettepanekud tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks.

Foto: Ott Kattel