Kaasava hariduse väljakutsed ja lahendused

Oleme Rae vallas koos naabritega Kiilist, Koselt, Raasikult ja Jõelähtmelt võtnud plaani luua uus õppe- ja kompetentsikeskus hariduslike erivajadustega lastele. Miks me sellist keskust luua soovime samal ajal, kui riik on mitmed erivajadustega laste õppele keskendunud koolid sulgenud või kui samal ajal on toimumas ümberkorraldused?

Eesti hariduskorralduse juhtiv põhimõte on kaasava hariduse rakendamine, mis tähendab kõikidele õpilastele võimalust tähendusrikkale ja kvaliteetsele haridusele kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. Selles suunas oleme ka Rae valla hariduses juba mitmeid aastaid liikunud.

Kõikides valla lasteaedades ja koolides on erineva kodukeele ja kultuuritaustaga lapsi, niisamuti kui erineva õppimisvõimekuse ja käitumuslike eripäradega lapsi. Igas valla kuues koolis on täna eriklassid erivajadustega õpilastele – kokku 38 klassi, milles õpib 88 õpilast, kelle seas ka need õpilased, kelle puhul rakendatakse individuaalset õpet. Lisaks on kõikides koolides õpilasi, kes õpivad küll tavaklassides, kuid kelle toetamiseks rakendatakse, kas ajutiselt või püsivalt, erinevaid meetmeid. Erivajadustega lastele on loodud spetsiaalsed rühmad ka meie lasteaedades – Taaramäe lasteaias tegutseb juba aastaid tasandusrühm ja pervasiivsete (autism) arenguhäiretega laste rühm ning Leerimäe lasteaias erirühm. Kõikides meie lasteaedades on erivajadusega lapsi, kelle jaoks on vajadusel loodud sobitusrühmasid ja kelle arengut toetavad õpetajad ja tugispetsiaistid. 

Oleme Rae vallas lähtunud õppimist toetavate tugiteenuste tagamisel sellest, et tugi oleks lapsele kättesaadav võimalikult varakult ja võimalikult lähedal, mistõttu oleme loonud tugispetsialistide ametikohad kõikidesse haridusasutustesse. Tõsi, tulenevalt üleüldisest tugispetsialistide puudusest terves Eestis, on ka meil raskusi teatud ametikohtade täitmisega, eriti logopeedide osas, keda mõnesse lasteaeda pole leitud juba aastaid. Sellistel juhtudel lahendame olukorrad erateenuste pakkujatega koostöös.   

Siiski on praegu ja ka tulevikus tuge vajavaid õpilasi, kes erivajaduse spetsiifika tõttu tavakoolis ja -lasteaiarühmas õppida ei saa ning kellele on õppe ja teenuste tagamine optimaalne lahendada piirkonnas omavalitsuste koostöös. Eelkõige on Rae vallas ja ümbruskonnas puudu õppimisvõimalustest ning sobivast õpi- ja arengukeskkonnast toimetuleku- ja hooldusõppe õppekava järgi haridust omandavatele õpilastele, mõnedel juhtudel ka lihtsustatud õppekava ja teatud psüühikahäiretega õpilastele. Veel mõned aastad tagasi õppisid paljud piirkonna erivajadustega õpilased Kosejõe koolis. Alates kooli tegevuse lõpetamisest 2020. aasta septembris vastavat keskust piirkonnas ei ole, kuhu oleks koondunud kompetents erialaspetsilistidest, kellel on kogemus ja soov tööks erivajadustega lastega. 

 Rae valla lapsi õpib käesoleval õppeaastal teiste omavalitsuste, riigi või erakoolides 20, kelle seas on nii lihtsustatud, toimetuleku- kui ka hooldusõppe õppetaseme õpilased. Seda, kui paljud Rae valla õpilased on kirjas näiteks Tallinna registris selleks, et saada õppekoht Tallinna Tondi koolis või mõnes teises  koolis, ei ole meile teada. Küll aga teame, et üha keerulisemaks on muutunud õppekoha saamine teiste omavalitsuste koolides erivajadustega õpilastele, kes sellist keskkonda vajavad. Kui seni on Rae valla koolides kogemus toimetuleku- ja hooldusõppe õppekava korraldamisel puudunud, siis uuel õppeaastal vajab korraga sellist õpet mitu Rae vallas kooliteed alustavad last. Kohandame sobivad õpperuumid Taaramäe lasteaias ning Jüri Gümnaasium loob õppkava ja võtab tööle vajaliku personali. Koostöös lapsevanemate, kooli ja lasteaia juhtkonnaga ning vallaga on operatiivselt valminud plaan ja vajalike töödega juba alustatud.  

 Kuhu oleme jõudnud?

Konkreetseid tegevusi piirkondliku õppe- ja nõustamiskeskuse loomiseks erivajadustega lastele alustasime möödunud kevadel koos Kiili, Raasiku, Kose ja Jõelähtme vallaga. Moodustasime juhtrühma, kuhu kuulub lapsevanemaid ning koolide, lasteaedade ja valla spetsialiste kõigist viiest vallast. Kohtusime ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Rajaleidja esindajatega, kelle soovitus oli eraldi loodava asutuse puhul sihtrühm kriitiliselt läbi mõelda ja koostada teenusedisain. Juhtrühm käis koos vallajuhtidega kogemusi saamas ja õppimas erinevates erivajadustega lastele loodud koolides ning toimus mitmeid mõttetalguid. Kuna Rae vallavalitsusel on koostööleping Tallinna Ülikooliga, siis viisime koostöös ülikooliga läbi kvantitatiivse uuringu erivajadustega laste vanemate ja nendega töötava personali seas ning 2021. aasta lõpul viisime KAHH arenguagentuuri juhtimisel läbi kvalitatiivse uuringu – fookusgrupid erivajadustega laste vanematega ja haridusasutuste juhtidega ja tugispetsialistidega. Saadud info baasil ning juhtrühma seminaride sisendi abil on koostatud visioon loodavast keskusest, milline see peaks olema ja milliseid teenuseid sisaldama. 

 Esialgne visioon 

 Loodava keskuse eesmärgiks on pakkuda kompleksseid teenuseid, mis toetavad erivajadustega laste arengut. Lähtume põhimõttest, et fookuses on laps ja pere, lapse vajadused ja võimalus saada parim võimalik haridus ning komplekssed tugiteenused. Oluline on, et lapsevanem saab olla selles protsessis lapsega kaasas, ennast arendada ja saada vajadusel tuge. Soovime koondada kõige kaasaegsemad teadmised erivajadustega laste vajadustest ja arendusmeetoditest ning kujundada selle baasil välja teenused erivajadustega laste, nende vanemate, õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks ja arendamiseks. Keskus ei asenda kaasavat haridust, vaid katab juhtumeid, mida kaasava haridusega ei saa lahendada või milleks pole igal haridusasutusel piisavalt ressursse.  

Soovime keskusesse koondada nii haridusasutuse (lasteaed-põhikool koos õpilaskodu ja päevakeskusega), nõustamiskeskuse integreeritud tugiteenustega ja huvikeskuse. Sihtgrupi täpsustamine veel  käib, kuid oleme seisukohal, et lapse võimalus selles koolis õppida on väga personaalne ja vajaduskeskne. Valdavalt on planeeritud õppetöö eriõppekavade (toimetulekuõpe, hooldusõpe, lihtsustatud õpe) alusel, vajadusel ka riikliku õppekava alusel. Eelkõige on lasteaed ja kool mõeldud kombineeritud diagnoosiga liitpuudega ja keeruliste erivajadustega (rasked autismispektrihäired, intellektipuue) lastele, kelle arengu toetamiseks ja õpitee kujundamiseks pole tavaharidusasutus parim. Siin võivad õppida ka tugeva füüsilise puudega lapsed, kes vajavad lihtsate toimingute tegemiseks pidevalt toetajat ja eritingimustega ruume.  

Hetkel on käimas läbirääkimised võimaliku maa kasutuselevõtuks. Eelistame asukohta keskuses, mis on teiste haridusasutuste ja teenuste lähedal, et vajadusel tegevusi ja teenuseid integreerida, õppetööd ja tegevusi lõimida ning olla avatud tervele kogukonnale. Oleme seadnud sihiks saada kaasaegne keskus valmis sügiseks 2024. Usume väga, et sellise õppe- ja kompetentsikeskuse loomine Rae valda koostöös naaberomavalitsustega esiteks rikastab meie haridusmaastikku, teiseks annab võimaluse valdkonna tippspetsialistide ressursid ühte keskusesse koondada ning tagada keskselt teenused ka teiste haridusasutuste lastele, kus spetsialiste puudu on. Ja peamine sealjuures on luua kõige sobivam õpi- ja kasvukeskkond neile lastele, kellel on oma erisustest lähtuvalt suures haridusasutuses keeruline kohaneda ja areneda. 

LIINA ALTROFF 

Jüri Gümnaasiumi direktor 

Olen väga seda meelt, et koos teiste lastega õpiksid kõik need hariduslike erivajadustega õpilased, keda on vähegi võimalik tavakooli kaasata. See ei ole arendav mitte ainult hariduslike erivajadustega, vaid kõigile õpilastele. Oskame ühiskonnana sel moel olla empaatilisemad, kaasavamad ja märkame üksteist rohkem. Mõistame nii, et kõik inimesed on erinevad ja erinevuses peitub väärtus, kui vaid osata seda ära tunda. Vahel jääb aga tavakoolis leiduvatest tingimustest ja oskustest väheks ning siis on tarvis paika, kus osatakse rohkem ja põhjalikumalt. Rae valla ja naabrite koostöös loodav kool just seda eesmärki täidabki. Seniks, kuni kool valmib, oleme nö vaheetapina koostöös Taaramäe lasteaia meeskonna ja vallavalitsuse töötajatega otsustanud seljad kokku panna ja luua ühe hooldusõppeklassi Jüri Gümnaasiumi juurde nii, et õpperuumid asuvad Taaramäe lasteaias, aga õppetöö käib koolis kehtivate reeglite järgi. Head tahet teha ja soovi luua on palju. Usun, et saame vanemate abiga hästi hakkama.  

KADRI REINAP 

Taaramäe lasteaia direktor 

Taaramäe lasteaial on pikk kogemus erirühmade tööga. Pakume nendes rühmades samasugust alusharidust nagu tavarühmades, läheneme aga personaalsemalt ja spetsiifilisemalt. Kohanduste tegemine õppevahendite ja rühmakoosseisude osas ning tiheda suhtlusvõrgustiku loomine perede ja erinevate keskustega on meie igapäevane töö. Taaramäe lasteaia ruumides hakkab septembrikuust tegutsema Jüri Gümnaasium ning oleme põneva ja motiveeriva väljakutse suhtes positiivselt häälestatud. Tahame olla hea koostööpartner nii omavalitsusele, Jüri Gümnaasiumile kui ka peredele, kes vajavad oma lastele personaalsemaid õppevorme. Ma usun, et toetudes meie lasteaia erirühmadele, suudame edukalt üles ehitada eriõppevorme ka koolilastele. Koondame hea meelega oma spetsialistide kogemused ja oskused ning proovime aidata üles ehitada ka 2024. aastaks loodavat kompetentsikeskust.  

MADIS SARIK 

Vallavanem 

Olen veendunud, et paari aasta pärast on Rae vallas Eesti kõige vingem keskus erivajadustega lastele – olen selle arengu juures algusest peale kõrval olnud ja teen kõik, et see keskus ka valmis saaks. Pean selle loomist ülioluliseks. Ja mitte ainult sellepärast, et meie koolid jäävad kitsaks ja uusi kohti tuleb niikuinii rajada, tugispetsialistide ja eriklasside õpetajatest on suur puudus ja suurtes klassides on õpetajate jaoks päris suur väljakutse õpetada nii erivajadustega lapsi, andekaid lapsi kui ka keskpäraseid lapsi. Luues keskkonna, mis arvestab erinevate laste vajadusi ja loob neile parimad võimalused, tunnevad sellest rõõmu ja rahulolu nii lapsed, vanemad kui ka personal.

2. märtsil toimus Rae valla 8. hariduskonverents „Kaasav haridus – kõikide laste huvides”, kus tutvustasime loodava õppe- ja nõustamiskeskuse kontseptsiooni ning kaasava hariduse võimaluste ja väljakutsete üle arutlesid nii Rae valla haridusinimesed, lapsevanemad, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikoolide esindajad, samuti Tartu Herbert Masingu Kooli juhid.