Kehaline kasvatus muutub liikumisõppeks

Kehalise kasvatuse aine kujundatakse individuaalsemaks ja vähem spordialakeskseks. Eeskujuks on võetud Põhjamaades praegu kasutusel olev mudel, kus on liigutud spordialade keskselt õppekavalt ära ning tegeldakse just elukestvaks liikumisharrastuseks oluliste kompetentside ja  erinevate oskuste omandamisega.

Miks hakatakse ainet nimetama liikumisõpetuseks, miks kaotatakse ära normid ja hinded ning miks koolisporti üldse vaja on? Nende küsimuste üle arutleti novembrikuu viimasel päeval Järveküla koolis toimunud „Spordifoorumil“, kus osales ka Rae Sõnumid, et tuua välja asjaosaliste eneste mõtteid uueneva ainekava valguses.

Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu: „2015. aastal nägime, et noorte kehaline aktiivsus on madal ja et see muutub lastele endale ohtlikuks. Toetusime oma järelduses erinevatele uuringutele ja Tartu Ülikooli liikumislaboris läbi viidud katsetele. Vaid 24 protsenti õpilastest liigutavad end igapäevaselt piisavalt. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab igal lapsel liikuda päevas vähemalt 60 minutit nii, et nad hingeldaksid või higistaksid. Soome lasteaedades kehtib nõue liikuda vähemalt kolm tundi päevas. Koolil on liikumisaktiivsuse kujundamisel oluline roll. Projekti „Liikuma kutsuv kool“ raames saime teada, et lapsed hindavad  koolirõõmu rohkem, kui saavad liikuda. Kui lapsed viibivad koolipäeva jooksul õues, siis nad liiguvadki rohkem – neile meeldib ronida, rippuda, üksteist taga ajada ja palli mängida. Oluline on, et oleks lõbus ja liikuda saaks koos sõpradega. Üksnes kiigest ja liumäest ei piisa.“

Lihula Gümnaasiumi direktor, kehalise kasvatuse õpetaja ja maadlus-treener Janar Sõber: „Minu ebajumalad on olnud isa, õpetajad ja treenerid. Tahan pakkuda lastele sama tunnet ja mul pole vahet, mis nime all seda teen.“

Rocca al Mare Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Ingrid Tullus: „Sport aitab minul põgeneda pingetest ja stressist. Mulle rutiin ei meeldi ja oluline on emotsioon.“

Viljandi Gümnaasiumi õpilane ja Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Mait Allas: „Peamised motivaatorid, mis noori liikuma panevad, on sõbrad, õhkkond ja turvatunne. Hiljem hakatakse mõtlema ka saavutustele ja enda välimusele. Kehalise kasvatuse tund aitab rutiinsest klassikeskkonnast välja tulla.“

Vändra Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Mario Mägisalu (tõuseb saalis püsti): „Üks jalgpalli esiliigas kaasa tegev noormees peab end nii kõvaks sportlaseks, et ei taha tunnis osaleda ja on endaga ka teisi õpilasi kaasanud.“

Ingrid Tullus: „Meil puudumistega probleeme pole. Eile viisid õpilased ise tunni läbi ja tegid nii kõva ringtreeningu, et jalgades annab see siiani tunda. Tüdrukud olid põhjaliku kodutöö teinud. Kas oleme orienteeritud tegevusele ja seltskonnale või tulemusele?“

Janar Sõber: „Lasteaias treeninguid läbi viies piisab mul vaid maadlussaali uks avada ja 45 minutit mitte midagi teha ning olen ikka kõige vägevam treener (muheleb). Tõsiselt rääkides – õpilasi peab tundma õppima ja lastes tuleb õige motivatsioonipisik üles leida. Igaühele tuleb leida oma roll.“

Haabneeme Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Pille Juus: „Lapsed võtavad tunnist paremini osa, kui ma ka ise kaasa teen. Jah, sel juhul ei saa ma neid piisavalt jälgida, kuid tegevust pooleli jättes jäävad nad mind vaatama. Õpetaja peab oma olemuse ja säraga lapsi sütitama.“

Tallinna Tehnikagümnaasiumi riigikaitse õpetaja Anti Poolamets (tõuseb saalis püsti): „Eesti oma vanamoodsusega on PISA testide tipus, kurikuulus Rootsi aga alles 30. Kui ma riigikaitseõpetuses tunnikontrolle ei teeks, oleks justkui tuul kahe kõrva vahelt läbi vihisenud. Olen normide kaotamise vastu.“

Ingrid Tullus: „Minul pole üldse vahet, kas panen kehalises kasvatuses hindeid või mitte. Oluline on, et laps tunnis kaasa teeb ja emotsiooni kätte saab.“

Mait Allas: „Lapsel peab olema tunnis turvatunne. Eesti Õpilasesinduste Liidu seisukoht hinnete panemisele on kindel „EI“. Kooliväliseid treeninguid leidub piisavalt. Kehalise kasvatuse tund ei tohi olla konkureerimise koht.“

Janar Sõber: „Panen hindeid hea meelega, mul on normitabelid. Kuna Lihula Gümnaasiumis on vähe õpilasi, tean kõiki hästi. Ütlesin kord ühele poisile, kellest kunagi sportlast ei saa, et kui sul on päevik kaasas, panen sulle viis plussi. Ja ta tõigi mulle kohe päeviku. Kirjutasin viie ja tõmbasin ringi ümber. Usun, et ta mäletab seda elu lõpuni ja sellega puges spordipisik raku tasandile.“

Mait Allas: „Oluline on, et õpilane oleks ise hindamisprotsessi kaasatud. Näiteks Viljandi Gümnaasiumis pannakse eelhindamisel paika eesmärgid.“

Mario Mägisalu: „Neile, kes muudes ainetes viisi ei saa, on kehalise kasvatuse väga hea hinne äärmiselt oluline. Uue korra järgi võtame neilt motivatsiooni ära.“

Mait Allas: „Mina pole viimase kahe ja poole aasta jooksul kehalises kasvatuses ühtegi hinnet saanud. Meil kehtib põhimõte, et kui asjad on tehtud, saab aine arvestatud. Koolis ei kasvatata tippsportlast.“

Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse lektor Reeda Tuula: „Ainekavast ei pea häid asju ära kustutama, lisada võiks ehk rohkem paindlikkust. Mingisugused raamid peaksid siiski jääma, et me ülikoolis teaksime, mismoodi tulevasi kehalise kasvatuse õpetajaid õpetada.“

Kommentaar

Üllar Kerde

Jüri Gümnaasiumi spordijuht

Kui mina koolis käisin, olid kehalise kasvatuse tundides olulisel kohal rivi- ja korraharjutused. Käsklusi tuli täita ja vastu rääkida polnud võimalik. Lisaks oli ette nähtud erinevate spordialade harrastamine. Lapsel oli palju lihtsam koolis käia, sest ta teadis, kuhu peab välja jõudma. Oluline polnud ilusti joosta või hüpata, vaid kiiresti joosta ja kõrgele hüpata. Haige olles tuli tund järgi teha. Olen selle vastu, kui kehalise kasvatuse tunnis ei sunnita last pingutama.

Mina tunnen väga hästi korvpalli. Olen täiesti kindel, et keegi „Spordifoorumil“ osalejatest ei ole täitnud õppekava korvpalli puudutavat osa sajaprotsendiliselt. Eestis on vaid üksikud profimängijad, kes oskavad kate-kattest mängida, kuid seda nõutakse gümnaasiumiõpilastelt!

Õpilased kipuvad palju puuduma siis, kui on ujumistunnid. Emad on varmad just selleks puhuks vabastusi kirjutama. Aga kuidas saab õpilane ujumisarvestusi järele teha? Kas kool peab selleks tarbeks eraldi basseiniaja ostma? Või nõuame raha sisse lapsevanemalt?

Henri Ausmaa

Eesti Koolispordi Liidu pikaaegne projektijuht

Eesti Koolispordi Liidu eesmärk on pakkuda erinevaid sportimis- ja võistlemisvõimalusi. Lisaks oleme teinud interaktiivse õppeprogrammi, mis koondab videoklippe, mille põhjal saavad õpilased ise õppida. 2.–4. klassi õpilaste motiveerimiseks on loodud spordimärk „Noor Lõvisüda“. Võistluste osas on koolide osavõtuprotsent päris kõrge. Eripärad puudutavad Tallinnat ja Tartut, kus on palju koole ning kus korraldatakse linnasiseseid spordisarju. Võistlustel lähtume alade valikul kehalise kasvatuse ainekavast. Rae valla koolid löövad usinalt kaasa nii Harjumaa kui ka vabariiklikel võistlustel.

Gerli Jahimaa

Järveküla Kooli liikumisõpetaja

Oma töös tuleb järgida ainekava, kuid oluline on jälgida ka lapsi ja vaadata, kas nad tulevad sellega kaasa. Järveküla Koolis liikumisõpetuses hindeid ei panda. Mina olen esimest aastat koolis õpetaja ja alustades oli üks suuremaid hirme seotud just hindamisega. Minu jaoks ongi positiivne see, et ma ei pea normides näpuga järge ajama. Saan iga lapse arengut individuaalselt jälgida.

Viivika Viickberg

Järveküla Kooli liikumisõpetaja

Mina lähtun tundide läbiviimisel õpilasekesksest lähenemisest. Proovime erinevaid alasid ja olen andnud näiteks ka joogatunde. Ülikoolis õpetati mulle, et õpetaja peaks tunnis ise võimalikult vähe kaasa tegema, kuid aegajalt on see laste motivatsiooni tõstmiseks vajalik. Järveküla Koolis on liikumistundide läbiviimiseks head tingimused nii sees kui ka väljas. Arvan, et õpilase seisukohast on hinde mittepanek mõistlikum. Ma pole nõus arvamusega, et selline süsteem õpetaja töö lihtsamaks muudab.

Ühes hiljutises 3. klassi tunnis andsin õpilastele valida, kas teeme harjutusi või teatevõistlusi. Üle poolte pooldas harjutusi, sest võistlemine võib hiljem ebakõlasid esile kutsuda. Eelmisel õppeaastal jäi minul kaks last suvetööle. Nad polnud teistest kehaliselt vähemvõimekad, kuid meil tuleb trimestri jooksul teha kolm arvestust ja õpilane peab hoolitsema selle eest, et need ka tehtud saaks.