Kuidas eesti kirjasõna alguse sai – tagasivaade Rae valla ajalookonverentsile

19. märtsil toimus Rae gümnaasiumi auditooriumis Rae valla XVII ajalookonverents, kus sai kuulda nelja põnevat ettekannet. Nende videosalvestised on nüüd leitavad Rae valla kodulooveebist kultuuriloo alajaotusest.

Kunstiteadlane Tiina-Mall Kreem avas ajalookonverentsil inimeste tornilembuse tagamaid ja viis kuulajad ajaloo esimeste tornide kaudu kodukiriku tähtsuseni ja märkamiseni. Juttu tuli ka Tallinna Oleviste kiriku tornist, mis on mõjutanud mitmete 19. sajandi Eesti maakirikute tornide ehitust.

Ajaloolane Jüri Kivimäe kirjeldas eestikeelse trükisõna okkalist algust 16. sajandil – teada on mitme eestikeelse trükise väljaandmine, kuid leitud neid ei ole. Kindlalt aga oli eesti kirjakeele ja trükisõna algus eestlaste maal peamiselt seotud luterliku kiriku sihikindla tegevusega.

Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Kristiina Ross rääkis sellest, kuidas Jüri kiriku saksa päritolu pastori Anton Thor Helle juhtimisel esimest täielikku eestikeelset piiblit tõlgiti. Kas teadsite, et Jüri kiriku valduses on üks just selles tõlkes 1739. aastal välja antud piibli eksemplaridest?

Konverentsipäeva lõpetuseks tutvustas eesti kirjakeele ajaloo uurija Annika Viht 18. sajandi keelt, tuginedes Anton Thor Helle koostatud raamatule „Lühike sissejuhatus eesti keelde“. Kuulajate ees elustusid toonases kõnepruugis vestlused, vanasõnad ja mõistatused. 

Konverents toimus esmakordselt Rae gümnaasiumis. Publik koosnes põhiosas gümnaasiuminoortest, iga teema sissejuhatuseks oli grupp õpilasi ette valmistanud videoklipi ning moderaatorid olid Rae gümnaasiumi õpilased Andrea Nirk ja Jaan Filip Gonchev. Kõik see andis konverentsile rõõmsat nooruslikku särtsu.

Lisaks noortele oli saalis kuulamas ka täiskasvanud ajaloohuvilisi nii siitkandist kui naabervaldadest. Konverentsi korraldasid Rae gümnaasium, MTÜ Ajategu ja Rae vallavalitsus. Suur tänu, Ardo Niinre, Merilin Pärn ja Iiris Saluri!

Foto: Kirsti Pallum