Laps õpib rääkima suheldes

Silmside  ema ja  lapse vahel algab sünnihetkest. Hella pilgu ja sõnade saatel luuakse otsekontakt, mis äratab lapses suhtlemis- ja jäljendamissoovi.  Nii õpib maimuke sõnade kõla kuulates häälikuid eristama ja matkima. Sügavalt intiimsesse seotusse ema ja lapse vahele ei mahu ükski nutiseade. Just siit, imikueast, algab sõnade maailm ja (kõne)areng.

Ema lihtsad innustavad laused „Nüüd hakkame sööma“ saatku kõiki  igapäevaseid toiminguid: pesemist, söömist, riietumist või mängu. Salmikeste ja liisusalmide saateks rõõmus plaksu löömine mõjub arengule kui kastevesi taimele. Pildiraamatud ja õhtujutu ette lugemine loob turvalise rutiini. Laps õpib elama kõnekeskkonnas. Ekraanide silmitsemine närvutab arengut kui põud. See on koostegemise rõõmu vilets aseaine. Elektrooniline taustamüra nüristab õrnas eas arengut.

Arengujõu käivitab hooliv suhe. Koosolemine ühendab, kergem on märgata ka lapse erilisemaid vajadusi. Intiimsem koosolemise soov on lapsel kolm esimest eluaastat. See on arengule vajalik turvalisus. Kollektiivi pole vaja, piisab ühest kindlast inimesest, kes iga päev pool tunnikest lapsega mängib ja suhtleb. Aktiivses ühistegevuses vanemaga kujuneb kõne mõistmine, suhtlemissoov, sõnavara ja väljendusoskus.

Enne pooleteistaastaseks saamist võiks laps öelda üksikuid sõnu. Umbes kaheaastaselt võiks kasutada lihtsaid väljendeid nagu „emme siia“, „anna auto“  ja vastata lihtsamatele küsimustele. Selle aja jooksul peaks lapsel suhtlusolukorras võõraga olema kujunenud arusaadav kõne- ja reageerimisoskus. Kolme-nelja-aastasele meeldib rääkida ja küsida. Hääldamisraskused võivad olla mõne häälikuga (R, S, K) ja keerulisemate sõnadega, nagu näiteks sipelga asemel ütleb laps sipegas. See on loomulik.

Koolieelikult oodatakse, et ta hääldab kõiki häälikuid õigesti, oskab ja tahab ennast väljendada. Ta suudab mängides ja suheldes lähtuda reeglitest ja oskab neid kaaslastele selgitada. Meeldib ettelugemine. Muinasjuttude rahulik kuulamisoskus õpetab elu keeruliste olukordadega toimetulekut.

Kui laps vaatamata hoolivale kõnekeskkonnale eakohaseid kõnetegevusi kohe kuidagi ei kasuta, siis on mõistlik pöörduda logopeedi poole. Tegutseda tuleks kohe, sest laps vajab abi. Logopeedi nõuandeid on vaja varakult, kindlasti enne kooliiga, sest koolieas probleemid paisuvad, eriti abita jäänud lastel. Vanem peab olema ise tähelepanelik ja tegutsemisvõimeline. Muud võimalust elu lihtsalt ei paku.

Mõningatest ohumärkidest, mis varase lapseea kõnearengut mõjutavad

Kui meditsiin on lapsega alates sünnihetkest rohkem tegelenud, siis on probleemid teada ja need on enamasti seotud kõne arenguga. Näiteks ninahingamise takistus, kus suu on pidevalt lahti, mure söömisega: imemisprobleemid rinnaga toitmisel, liiga pikk söömisaeg, raskused tahke toidu mälumise ja neelamisega, kus osa toitu jääb suhu peitu, pidev süljevool. Lapse hääldusliigutuste areng on takistatud. Häälikute ja sõnade hääldamise selgus ebapiisav. Kannatab väljendusoskus ja  kõnest arusaamine.

Probleemiks võib osutuda ka lapse passiivne või loid olek. Puudub pilkkontakt, nägu on miimikavaene, kõnele ja/või helidele ei reageeri. Kontaktita  jääb suhtlus- ja eneseväljendusoskus välja arenemata. Enese väljendusvõimetus kasvatab sisepingeid. Tahaks, aga ei saa. Põhjused selgitab arst (kuulmisprobleemid või muud põhjused). Järgneb logopeedi abi.

Kõneprobleemid viivad logopeedi juurde

Hääldusliigutuste sooritust ja kõnest arusaamist õpetab logopeed. Mida varem asjatundja juurde minna, seda parem.  Eri põhjustel on logopeedi juurde pääs küll raske, ja kui pääsebki, siis kohtutakse võib-olla vaid kord nädalas. Vanematele langeb siin suur vastutusekoorem. Niigi tihedas päevaplaanis tuleb natuke aega lapsega harjutamiseks leida. Pole lihtne kõigi kohustustega toime tulla. Kergemaid lahendusi kahjuks pole.

Logopeed õpetab, näitab ette ja annab juhised, kuidas, mida peab kodus lapsega harjutama. Vanema arukas suhtumine tuleb asjale kasuks. Liigsed muremõtted tuleb kõrvale heita ja uskuda lapse arengusse. Hooliv suhe annab ise vastuse, kuidas ja millal on kõige parem rutiinseid harjutusi, miks mitte mängulises lustis, sooritada. Peaasi on regulaarsus. Lünklik harjutamine ei toimi.  Üle pingutada ka ei maksa. Kui laps R-i ei häälda, siis pole vaja sundida teda ütlema „rongi rattad ragisevad“. Elu õpetab meid kannatlikult sihtide poole rühkima. Kõneharjutuste treening on nagu sport. Tahtejõudu ja usku edusse on vaja mõlemal juhul.  Sihikindlamatele ulatab elu medali. 

Kuidas ja kust leida abi?

Maile Kubjas, sotsiaalameti juhataja
Nele Pilman, kaasava hariduse spetsialist

Erinevaid toeliike, mida lapsed võivad erinevatel arenguetappidel vajada ja mida nii haridus- kui ka sotsiaalvaldkond saavad peredele pakkuda, on mitmeid. Eriti väikelapse eas on oluline lapse toevajadust märgata ning leida parimad lahendused. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et olulised teenused ja toetus oleksid vajalikus mahus kaetud. Paraku ei ole üldises tugispetsialistide puuduses alati kõike võimalik koheselt pakkuda, kuid haridus- ja sotsiaalamet teevad tihedat koostööd, et lahendused tuleksid võimalikult kiiresti.

Logopeed – valla haridusasutustes on loodud logopeedi ametikohad. Juhul, kui spetsialisti ei ole leitud, saavad haridusasutused vajadusel osta teenust sisse või suunata lapsevanemaid ise leidma sobivat spetsialisti. Kui logopeedi vajadus on haridusasutuses tuvastatud ning laps vajab arengu ja õppetegevuse toetamiseks teatud perioodil logopeediteenust väljaspool, siis toimub selle eest tasumine haridusasutuse eelarvest.

Kui logopeediteenust vajav laps on kodune või käib lastehoius, korraldab teenuse rahastamist sotsiaalamet. Logopeediteenus on üks sotsiaalteenuse liikidest ning teenuse hüvitamiseks tuleb sotsiaalametile esitada vastav  taotlus e-teeninduses või blanketil www.rae.ee/muud-taiendavad-sotsiaalteenused.

Logopeedile suunamisi saab teha läbi teraapiafondi ka perearst, kellelt saab selle kohta täiendavat infot.

Tugiisiku teenus – lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema.

Tugiisikuteenuse eesmärk on puudega, suure hooldus- ja abivajadusega lapse abistamine ja juhendamine õpi- ja arendusprotsessis osalemisel, millega laps erivajadusest tulenevalt ise toime ei tule. Oluline on lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Tugiisik õpetab last enda eest hoolitsema, vajadusel abistab riietumisel, söömisel, hügieenitoimingute sooritamisel ja mängu- ja õppepaiga korrastamisel. Tugiisik abistab vajadusel last liikumisel, üritustel osalemisel jms. Vanemate laste puhul võib tugiisik abistada asjaajamisel, olla emotsionaalse toe pakkuja, kogemuste või teabe vahendaja, igapäevatööde õpetaja jne.

Tugiisiku teenust on võimalik lapsel saada päevasel ajal kas kodus, hoius, haridusasutuses ja tervise- või rehabilitatsiooniteenusel käimisel, et lapsevanem saaks kas õppida, töötada või tööd otsida.

Teenust korraldatakse igale lapsele individuaalselt ning tugiisiku täpsed tööülesanded pannakse kirja temaga sõlmitavasse lepingusse. Tugiisikuteenust lapsele pakub Sotsiaalne Kaasatus MTÜ.

Lapsehoiu teenus – lapsehoiuteenus on raske ja sügava puudega lastele, kes vajavad ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Teenust osutatakse kas lapse kodus, hoidja kodus või hoiukodus (asutuses).

Lapsehoiuteenust on võimalik saada eeldusel, et lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine), laps ei viibi samal ajal õppetööl haridusasutuses, vaid on kas koolieelsel või koduõppel.

Lapsehoiuteenust on võimalik kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Samuti saab teenust kasutada tundide arvestuses. Lapsehoiuteenust osutab Ridiradiralla OÜ.

Transporditeenus – osutatakse lapsele, et ta saaks osaleda lapsehoiu- või tugiisikuteenusel. Transporditeenust saab taotleda üksnes koos teiste tugiteenustega, sest teenust ei osutata eraldiseisvana haridusasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, terviseasutuses jne käimiseks, vaid üksnes juhtudel, kui laps on vaja edasi-tagasi transportida lapsehoiu- või tugiisikuteenusele.

Teenuste taotlemine algab kohalikust omavalitsusest, see tähendab, et lapse seaduslik esindaja peab kõigepealt pöörduma elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse.

Abi ja nõu saamiseks saab alati pöörduda:
Maile Kubjas, sotsiaalameti juhataja, 5814 1962, maile.kubjas@rae.ee
Marlen Noorkõiv, erivajadustega inimeste (laste) spetsialist, 5596 4361, marlen.noorkoiv@rae.ee
Nele Pilman, kaasava hariduse spetsialist, nele.pilman@rae.ee