Medalistid peavad riigieksameid vajalikeks

Tänavu lõpetab Jüri Gümnaasiumi medaliga rekordilised 15 noort –  kuldmedali pälvib kuus ja hõbemedali üheksa elluastujat. Kuldmedalistid Brigitta Pallum ja Mirko Lainevool ning hõbemedalist Kristiin Nilisk võtavad senise koolitee kokku, vaatavad tulevikku ja kehastuvad küsimustele vastates korraks ka vallavanemaks.

Pärast COVID-19 pandeemiat jäi selja taha täispikk kontaktõppel kooliaasta - kui suurt erinevust tunnetasite?

Brigitta: COVID-19 pandeemia kindlasti mõjutas minu koolielu ja õppetööd üsna palju. Erinevus distants- ja kontaktõppe vahel seisnes peamiselt selles, et kodus olles oli palju kergem, kuid ka igavam – polnud alati viitsimist tunnis korralikult kaasa teha ning klassikaaslasi ega ka teisi sõpru ei näinud. Kooli tagasi minnes tuli aga vahepeal justkui soov uuesti distantsõppele minna, sest „järsku läks raskeks“. Omast kogemusest saan öelda, et klassis õppimine on kindlasti efektiivsem kui kodus arvuti taga, kuid kooliga taasharjumine pärast mugavat distantsõpet oli raske.

Mirko: Minu jaoks oli erinevus väga selge, sest kogu õppetöö ja igapäevane režiim on nii erinevad. Lisaks on koolis minu arvates motivatsiooni õppimiseks rohkem.

Kristiin: Minu jaoks oli distantsõpe väga positiivne ja ma nautisin seda aega, sest sain õppida vaikuses ja oma aja peremees olla. Pärast distantsõpet oli raske tavalise koolieluga taasharjuda, sest olime piisavalt kaua eemal, aga tore oli oma sõpru ja klassikaaslasi jälle näha.

Millal seadsite endale eesmärgiks gümnaasium medaliga lõpetada?

Brigitta: Medaliga lõpetamise eesmärgi seadsin endale juba suvel pärast üheksanda klassi lõppu. Esialgu oli see minu jaoks niisama naljatlemine, kuid kümnenda klassi talvel hakkasin seda lubadust tõsiselt võtma.

Mirko: Raske on välja tuua kindlat hetke. Pigem proovisin pidevalt hästi õppida ja võtsin kooli sammhaaval.

Kristiin: Gümnaasiumisse astudes ma isegi ei mõelnud sellele, et võiksin medaliga lõpetada. Alles 10. klassi lõpus, kui olin terve aasta hästi õppinud, mõtlesin, et võiks ju proovida medaliga lõpetada.

Lõpueksamitega seonduv pakub kõneainet igal aastal ja arvamusi on seinast seina. Kas ja milliseid muudatusi tuleks lõpueksamite korralduses sisse viia?

Brigitta: Olenemata populaarsest arvamusest, et lõpueksamid võiks ära jätta, arvan, et neist on kasu. Mitte just õpitu kontrollimise näol, kuid mitmetes ülikoolides arvestatakse sisseastumisel vaid neid tulemusi. Kui mõni aeg tagasi oli vaja edasiõppimiseks teha nii eksamid kui ka sisseastumiskatsed, siis vähemalt Eesti suuremates ülikoolides saab nüüd kandideerida riigieksamitega. Erinevatel erialadel on nõutud küll vastavad testid, kuid vähemalt mulle tundub, et riigieksamitega kandideerides on üks mure vähem. Lisaks olen selle poolt, et eesti keele riigieksam peaks jääma paberile.

Mirko: Arvan, et lõpueksamid suudavad praegusel ajal üsna täpselt määrata, kui hästi on omandatud vajalikud teadmised. Seega ei muudaks ma midagi.

Kristiin: Matemaatikaeksamiks on vaja väga palju valemeid ja erinevaid reegleid, mida meeles pidada. Seetõttu võiks olla lubatud kasutada valemeid või ühte lehte, mille nad saavad eksamile kaasa võtta ja seal võib kirjas olla ükskõik mis.

Millises ülikoolis ja millisel erialal soovite haridusteed jätkata ning miks just see valik?

Brigitta: Soovin jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal. Sellise valiku tegin seetõttu, et mind huvitavad õiglust nõudvad ühiskondlikud probleemid ja inimeste õiguste kaitsmine – soovin anda sellesse ka oma panuse.

Mirko: Kavatsen jätkata Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal. Ühiskonnaõpetus oli koolis üks mu lemmiktunde ja huvitun ka üldiselt maailmas toimuvast, seega tundus see olevat loogiline valik.

Kristiin: Lõpuks oleneb kõik eksamitulemustest ja vestlustest ülikoolides. Kindlasti soovin haridust jätkata Eestis, aga olen eriala osas väga paindlik. Mõtteid on olnud seinast seina, aga ma arvan, et asun õppima midagi seoses ärinduse või juuraga.

Kuidas suve veedate?

Brigitta: Seda suve kavatsen kahtlemata nautida nii palju kui võimalik – veeta aega pere ja sõpradega, mängida võrkpalli ning niisama lõõgastuda ja kindlasti ka ringi reisida. Eelmised suved olen käinud tööl, seega nüüd on viimane võimalus pikalt puhata.

Mirko: Plaanin eelkõige puhata ja suve nautida, enne kui sügisel jälle õppima peab hakkama.

Kristiin: Suvel üritan võimalikult palju puhata ja lõbutseda, aga samal ajal ka tööd teha ja lihtsalt elu nautida.

Kui Teie oleksite Rae vallavanem, siis mida tahaksite kindlasti ära teha?

Brigitta: Kui oleksin Rae vallavanem, siis tahaksin kindlasti kogukonda ühendada ja rahvast kuulata – tähistada ühiselt suuremaid tähtpäevi ning luua näiteks foorum, kus kohalikud saaksid valda ja valla töösse anda oma panuse arvamust avaldades.

Mirko: Ausalt öeldes ei oskagi midagi konkreetset välja tuua. Kindlasti tahaks näha tulevikus, et ka Rae vallas on kool, mida loetaks nn eliitkoolide hulka, aga praegu ei oskaks küll välja pakkuda, kuidas sinna jõuda.

Kristiin: Minu ja mu klassiõdede 12. klassi projektiks oli naiste heaolu parandamine Jüri Gümnaasiumis, mille raames paigaldasime gümnaasiumi osa tualettidesse naiste hügieenitarbed. Naiste heaolu on väga tähtis ja kui mina oleksin Rae vallavanem, siis hoolitseksin selle eest, et valla koolide tualettruumides oleks naiste hügieenitarbed tagatud.

Üleriiklikult tekitab elavat arutelu maksudega seonduv. Millist maksupoliitikat Teie rakendaksite?

Brigitta: Kui peaksin otsustama maksude ja nende toimimise üle, siis kindlasti kaotaksin astmelise tulumaksusüsteemi. Ma mõistan selle ideed võrdsustada rahva jõukust, kuid arvan, et see on ebaõiglane inimeste vastu, kes oma tööga keskmisest rohkem teenivad ning seetõttu ka suurema summa maksudena tasuvad. Lisaks tõstaksin tulumaksuvaba miinimumi, et inimesi, kes oma tööst kasu saavad, oleks rohkem.

Mirko: Mõistan, et riigi majanduslik seis on hetkel raske ja seetõttu on ka uute maksude kehtestamine õigustatud. Samas jätaksin ma mingil kujul alles astmelise tulumaksu, sest selle kaotamine on riigile kallis ning aitab pigem rikkamaid, kui neid, kes tõesti abi vajavad. Lisaks püüdleb ju ka Eesti Põhjamaade taseme poole ning pea kõigis neist on kasutusel astmeline maksusüsteem.

Kristiin: Sellele on raske vastata, sest kui vaadata seda inimeste vaatepunktist, siis oleks muidugi kõige parem, kui makse oleks võimalikult vähe. Riigi seisukohast lähtudes oleks aga kõige mõistlikum kehtestada palju ja kõrgeid makse. Tuleb leida kesktee.

Brigitta, veipimine on koolides järjest suurenev probleem – kuidas sellest pahest lahti saada?

See on küsimus, millele on juba mõnda aega lahendust otsitud, kuid tegelikkuses sõltub sellest pahest vabanemine vaid noortest endist. Arvan, et üks tõhus viis, millega õpilasi mõjutada, võib olla võimalike tagajärgedega hirmutamine. Niigi kangekaelset noort ei huvita kuulsuste reklaamid ja kampaaniad, pigem võiks panna ta küsimuse ette, et kuidas see mõjutab ta tulevikku ning mida on ta nõus ohverdama. Mõjuvõimsaks võivad olla lood inimestest, kes on veipimise tagajärjel sattunud haiglasse, kuna kopsud on vedelikku täis, või neist, kelle lapsed on sündinud toksiliste ainete tõttu vigaste geenidega. Lõppude lõpuks ei saagi seda täielikult kontrollida, kuna noor teeb oma valikud ise.

Mirko, kuidas suhtute sellesse, et ajateenistus muutub ositi 12 kuu pikkuseks?

Saan aru, et 12 kuu pikkune ajateenistus kehtib vaid üsna väikesele osale ajateenijatest, kes on kindla väljaõppega. Seega leian, et see võib olla vajalik ja on ka täiesti õigustatud.

Kristiin, kas olete täheldanud käesoleva liikumisaasta raames füüsilise aktiivsuse tõusu Jüri Gümnaasiumis?

Olen tõesti märganud, et palju erinevaid üritusi toimub koolis ja ka väljaspool kooli on noored palju aktiivsemaks muutunud. Korvpalliväljakud on alati täis noori, kui ilmad vähegi lubavad.

Jüri Gümnaasiumi 12. klasside lõpuaktus toimub kolmapäeval, 21. juunil kell 17 pallihallis.

Jüri Gümnaasiumi medalistid 2023

12.a klassijuhatajad Anneli Kontson ja Marje Tahk
Kuldmedal: Mirko Lainevool, Marcus-Kevin Otto, Brigitta Pallum, Jelena Todurova
Hõbemedal: Laura Roos, Nikita Ten, Kaspar Verk, Kristo Viigand

12.b klassijuhatajad Kriste Kald ja Kristel Kook-Aljas
Kuldmedal: Kennet Lember
Hõbemedal: Maria-Lisett Malsroos-Väli, Kristiin Nilisk

12.c klassijuhataja Marianne Kink
Kuldmedal: Sander Heinsoo
Hõbemedal: Hanna Hinsberg, Laura Juhkam, Loreli-Anett Visnapu

Pildil: Jüri Gümnaasiumi medaliga lõpetavad Brigitta Pallum (vasakult), Mirko Lainevool ja Kristiin Nilisk soovivad haridusteed jätkata Eestis. Foto Andres Kalvik