Selleks, et pakkuda oma haldusala elanikele ja ettevõtetele parimat teenust ning omada valla arengu osas kaugele ulatuvat vaadet, on igale kohalikule omavalitsusele vajalik elukestev õppimine ja pidev enesetäiendamine.
Iga nelja aasta tagant toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised toovad esile uued ühiskondlikult aktiivsed inimesed, kes kandideerivad volikogusse ja osutuvad valituks. Paljudel uutel tulijatel puuduvad eelteadmised kohaliku omavalitsuse töökorraldusest ja toimimisest, teadmised arengukavade, valla eelarve ja teiste vallale oluliste dokumentide menetlemisest alates nende koostamisest, koordineerimisest, huvigruppidega arvestamisest kuni dokumendi vastuvõtmiseni. See on vajalik, et koordineeritult tegutseda, näha seda, mis on päriselt oluline ja omada tervikpilti valla tegevusest. Valimistel võib küll loosungeid hüüda ja hääli püüda, kuid otsustajate või arengu korraldajate (suunajate) hulka jõudmisel napib nii teadmisi kui ka kogemusi, mis omakorda halvab volikogu kollegiaalset koostoimimist ja neelab asjatult ressurssi.
Iga volikogu liige tajub kogukonna ootust ja valimistel antud lubadused on vaja ellu viia. Volikogu liige teab, mida ta soovib, kuid kuidas seda ellu viia ja kuidas oskuslikult toetada volikogu liikmeid valla elu edendajatena – selles osas enamikel juhtudel teadmisi napib. Elust enesest tulenev vajadus, mis põhines isiklikul kogemusel tehtud järeldustel, andis tõuke otsida võimalusi täiendusõppe korraldamiseks.
Kuidas selleni jõuda? Esmatähtsal kohal on isiklik kogemus ja ümbritsev keskkond, mis andis tõuke otsida uusi võimalusi paindlikult õppida, et aktiivselt panustada ühiskonnaellu. Selleks, et leiaksid aset muutused, tuleb ümbritsevat keskkonda kujundada ja julgustada inimesi ennast täiendama. Üheks selliseks võimaluseks on mikrokraad, mis pakub võimalust paindlikult õppida, kus on ühendatud igapäevatöö praktiline kogemus ja võimalus täiendada teoreetilisi teadmisi, mida on võimalik koheselt järele proovida.
Kompetents ja motivatsioon
Rae vallavalitsus kaardistas peamised valdkonnad, kus on vajalik laiendada kompetentsi, nt omavalitsusüksuse halduskorraldus, haldusmenetlus, arengukavad jms. Mikrokraadi programmiga julgustatakse liituma kõiki Rae vallavolikogu liikmeid ja komisjonide juhte, vallavalitsuse tippspetsialiste ja Rae vallavalitsuse valitsemisalas olevate asutuste juhte. Hetkel tulevaste õppijate kompetentsi ei ole üksikasjalikult kaardistatud, pigem on tuginetud avalikult kätte saadavatele andmetele ja tööprotsessis ettetulevatest takistavatest teguritest, mis tingib koolitusvajaduse. Tallinna Ülikool pakkus Rae vallavalitsusele välja võimaluse luua Rae vallavalitsuse vajadustest lähtuv mikrokraadi õppekava. Vaatamata sellele, et kohalikud omavalitsused toimivad sarnaselt, on iga kohalik omavalitsus omalaadne haldusüksus ja toimib erinevalt. Mikrokraadi programmis osalejatest võiks vähemalt 80% moodustada Rae vallavalitsuse töötajad, allasutuste juhid, ülejäänud osas on võimalik kaasata õppijaid teistest omavalitsustest.
Rae vallavalitsuse ootus mikrokraadi õppekava läbijatelt on, et tekib täiendav sünergia ja omavaheliste suhete tihedam põimumine ning erinevate valdkondade ülene lõimumine ja arusaamine, kuidas läbi omavahelise koostöö edu saavutada, eesmärgiga pakkuda vallaelanikele paremaid ja läbimõeldud teenuseid ning juhtimist. Peamised võtmepädevused, mida vajavad kõik mikrokraadi õppekava õppijad:
- emakeelne selge ja lihtne väljendus- ning argumenteerimisoskus;
- IT-teadmised;
- eelnõude algatamise oskus;
- haldusmenetlus ja kohaliku omavalitsuse korralduse alused;
- kultuurilooline teadlikkus ja kodanikujulgus;
- sotsiaalne innovatsioon, et algatatud uuendused leiaksid rakendamise praktikasse.
Läbi võtmepädevuste arendamise on ühelt poolt võimalik igal mikrokraadi õppes osalejal saavutada parem eneseteostus ja isiklik areng ning teiselt poolt annab sotsiaalne kaasamine parema ühiskondliku tunnetuse. Mikrokraad annab võimaluse elukestvaks õppeks ning aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus.
Inimese motivatsioon osaleda mikrokraadi õppekavas on eelkõige seotud õppija enda teadlikkuse ja võimestamisega, kus selleks, et muuta senine passiivne ja sihitu tegevus aktiivseks ja eesmärgipäraseks tulevikku suunatud tegutsemiseks, mis toob esile muutuse nii õppija enda isikus kui ka teda ümbritsevas keskkonnas.
Boonusena näevad Tallinna Ülikool ja Rae vallavalitsus ka võimalust, et tulevikus on võimalik mikrokraadi õppekava punkte kanda magistriõppesse, mis annab hea stardi elukestva õppe jätkumisele. Kuivõrd mikrokraadi õppekavas osalejate õpingutasu kantakse Rae vallavalitsuse eelarvest, siis on ka see üheks teguriks, mis võiks innustada inimest täiendavalt oma aega kasutama. Mikrokraadi õppekava on jõukohane ka kõigile, kuid eeldab bakalaureusekraadi olemasolu. Mikrokraadi õppekava võimaldab igapäevatööd, ühiskondlike kohustusi ja pereelu ühendada, kuivõrd õppekava koostamisel on arvestatud, et tegemist on tööl käivate inimestega.
Kokkuvõte ja kasu
Mikrokraadi õppekava on eelkõige tööandja huvist lähtuv, mis aitab kaasa asjakohaste kitsaskohtade ületamisel, mis tulenevad vajalike tööoskuste, kompetentsi või teadmiste lünkades. Eelkõige on tegemist täiendava võimalusega, mis aitab kaasa praktiliste, töökohal ettetulevate olukordade lahendamisele. Mikrokraadi programmis õppija saab koheselt teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada ning omakorda jagada praktilisi kogemusi õpetaja/lektoriga, mis võimaldab muuta õppimise paindlikumaks ja sihipärasemaks ning suurendab mõlema osapoole, s.o õppija ja õpetaja, vahelist dialoogi ning võrdset partnerlust, mida vajab õppija oma isiklikuks ja tööalaseks arenguks.
Mikrokraadi õppekava koostajad on järginud Malcolm Knowlesi põhimõtet, et täiskasvanud on enim huvitatud ainete õppimisest, mis otseselt mõjutava nende töö- või eraelu ja on nende jaoks tähtsad. Täiskasvanu peab nägema, kuidas omandatud teadmised aitavad kaasa praktiliste probleemide lahendamisel ning läbi eduelamuse saavutamise aitab see kaasa õpiteekonna jätkumisel.
Pildil: Vasakult esimene Kindluse Kooli koolijuhi kohusetäitja Maris Laanela, Rae vallavanem Madis Sarik, Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks, Tallinna Ülikooli projektijuht, valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne.