Õpikute ja töövihikute asemel nutirakendus?

Kooliaasta algus toob endaga alati kaasa mõttevahetuse koolikoti raskuse (loe: ülekaalu) teemal. Rae Sõnumid uuris koolijuhtidelt ning teistelt valdkonnaga seotud inimestelt, kui tõsine probleem on ja mida annaks selles vallas paremini teha.

Lagedi kooli direktor Imbi Orav ütleb, et nemad kaalusid eelmisel õppeaastal esimese klassi õpilaste koolikotte koos kehalise kasvatuse riietega ja ilma. Enamikus ületasid koolikottide raskused kehtivad normid, mis on 1.–3. klassi õpilastel kuni 3, 4.–6. klassi õpilastel kuni 3,5 ja 7.–9. klassi õpilastel kuni 4,5 kilo.

„Mis seal salata – ka tühi koolikott kaalub päris palju. Meie koolis on probleem teravam, sest ruumipuuduse tõttu pole õpilastel isiklikke kappe, kuhu saaks asju jätta,“ nendib Orav. „Algklassides on sahtlitega lauad õppevahendite hoidmiseks. Kehaliseks kasvatuseks vajalikke asju saab hoida garderoobis, kuid pigem kannavad lapsed neid ikkagi kaasas. Sageli sisaldab lapse koolikott ka selleks päevaks mittevajalikke õppevahendeid. Lapsevanemad on teinud ettepanekuid topeltõpikute soetamiseks, kuid see käib rahaliselt üle jõu. Järgmisel õppeaastal laieneb kool vabanevate lasteaiaruumide arvelt. Muuhulgas annab see võimaluse paigutada fuajeesse kapid õpilastele isiklike asjade hoidmiseks.“

Koolikottide raskus ületab normi

Peetri põhikooli direktori Luule Niinesalu sõnul pole tema juhitavas õppeasutuses koolikotte kaalutud, kuid lisab, et teemapüstitus on asjakohane. „Mõnikord olen koridorides vedelevaid koolikotte seina äärde tõstnud ja oma käega tundnud, et need on liiga rasked. Topeltõpikute ostmine pole reaalne. Nii palju kui mina mäletan, on koolikott kogu aeg raske olnud. Samas ei ole lapsevanemad teemat tõstatanud,“ räägib Niinesalu.

Nii Peetri koolis kui ka Jüri gümnaasiumis on õpilastel asjade hoidmiseks isiklikud kapid. Rae valla ainsa gümnaasiumi direktor Maria Tiro kinnitab, et temani pole koolikottide kaalu kohta kaebusi tulnud. „Esimestes klassides reeglina kodutöid pole ja õpikud on tavaliselt mitmeosalised, et lapsed ei peaks pakse raamatuid kaasas kandma,“ täpsustab Tiro.

Ka Vaida põhikoolis saavad õpilased klassiõpetaja Eve Mölsi sõnul oma tööraamatud-õpikud ja töövihikuid jätta kooli. Samuti on igal õpilasel tööõpetuse ja kunstitundideks vajalike vahendite jaoks korvid, mis on oma klassis ja vahendid alati olemas. Sama käib ka spordiriiete kohta, mis ripuvad kotiga nagis.

MTÜ Lastekaitse Liit korraldas märtsist aprillini 1.–9. klassi laste lastevanemate seas küsitluse „Sinu lapse koolikott“, millele oli 3418 vastanut üle Eesti. Selgus, et 85% õpilastest on koolikoti kogukaal üle kehtestatud piirmäära. Lubatust raskemat koolikotti kannab igapäevaselt 89% 1.–3. klassi õpilastest ja 92% 4.–6. klassi õpilastest. Hoolimata positiivsetest näidetest kinnitas 44% lapsevanematest, et koolid ei ole pakkunud võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks.

Õpirakendus pakub alternatiivi

Tulemuste põhjal koostas Lastekaitse Liit nimekirja ettepanekutega hoida laste tervise huvides koolikoti kogukaal lubatu piires. Ettepanekute hulgas leidub nii põhimõttelisi ja pikemaajalisi muutusi eeldavaid nagu e-lahendused, laialdasem topeltõpikute kasutamine, hoiustamist võimaldav koolimööbel, kui ka ettepanekuid, mis kergendaksid laste koolikotti kohe ilma vanemale, koolile või koolipidajale kulutusi tekitamata. Viimaste hulgas saab nimetada näiteks mõtestatud tunniplaani koostamist, eelistades senisest enam paaristunde või tsükliõpet.

Õppevahendite  digitaliseerimisest on räägitud pikalt. Alates 2015. aasta maist peab kogu loodav õppekirjandus olema kättesaadav ka digitaalselt. Haridus- ja teadusministeerium avas mullu portaali e-koolikott.ee, mis võimaldab kasutada digitaalset õppevara ühes keskkonnas. Ministeeriumi kinnitusel on aastaks 2020 koolidel võimalik soovi korral kõikides üldhariduse ainetes õppetööd läbi viia digitaalse õppevara toel. Kuigi õppevahendite digitaliseerimine vähendab kindlasti koolikoti kogukaalu, pakkus e-õppevahendite kasutamist lahendusena vaid 11% lapsevanematest. Umbusu peamine põhjus võib olla vähene kogemus antud valdkonnas.

Star Cloud OÜ juht Anti Rammo julgustab aga õpetajaid innovatiivseid lahendusi proovima ja ajaga kaasas käima. Ettevõte pakub õppeasutustele õpikuid ja töövihikuid asendavat rakendust Opiq, mis töötab nutitelefonis ning nii tahvel- kui ka tavalises arvutis. „Meie rakendus võimaldab kasutajal õppesisu endaga alati paremini kaasas kanda,“ märgib Rammo.

Rammo tunnistab, et kuna rakendus, mis hakkab sisaldama erinevate kirjastuste õpikute sisust, on aktiivses arendusfaasis, võib õpikute kaetuse tase olla ebaühtlane. „Praegu oleme rõhunud 7.–9. klasside õpilastele mõeldud materjalidele. Kogu õppekavast on meil kaetud umbes pool, selle aasta lõpuks on valik kindlasti oluliselt laiem,“ lubab Rammo.

Pisut liialdades võib väita, et Opiqu rakenduse kasutajad saavad tulla kooli, kaks kätt taskus. Rammo soovitab siiski rakenduse võimalusi kasutada tahvlis või arvutis. Aga kindlasti toimib rakendus täisväärtuslikult ka nutitelefonis. „Oleme lisanud tekstile pilte, videoid ja animatsioone. Võrreldes paberõpikuga on meie pakutav sisu oluliselt laiapõhjalisem ja atraktiivsem. Lisaks saame sisu kiiresti muuta,“ selgitab Rammo.

Kas õpetajad on valmis rutiinist välja murdma?

Stuudiumiga liidestuva rakenduse hinnakiri on taskukohane. Õpetajatele on kasutamine tasuta, 1.–4. klassi õpilasel tuleb õppeaasta eest välja käia 17,28 ja vanematel 26,46 eurot. Ligipääsu keskkonnale saab osta ka kuupõhiselt. „Kasutajad saavad ligipääsu kogu varamule, sest paljud aineklassid on omavahel seotud. Riik annab omavalitsustele igal aastal õpilase kohta 57 eurot õppevahendite ostmiseks ning mina soovitan paberkandjad asendada digimaterjaliga. Reeglina maksab üks õpik üle kümne euro,“ võrdleb Rammo.

Eelmisel õppeaastal tellis Opiqu rakenduse rohkem kui 70 kooli üle Eesti, tänavu prognoositakse kasutajate arvu kasvu. Rammo tõstab aktiivsuse poolest esile Kiili ja Jakob Westholmi gümnaasiumit ning Tartu Erakooli.

„Bioloogia, kirjanduse ja loodusõpetuse materjale kasutatakse väga usinalt. Kõige keerulisem on head digitaalset sisu luua eesti keelele ja matemaatikale,“ selgitab Rammo. „Mulle on jäänud mulje, et meie rakendusest huvituvad koolid, mille juht asja vastu huvi tunneb ja kus on tugev IT-tugi. Mõistan, et rutiini armastava kooli jaoks võib harjumuspärasest väljatulek keeruliseks osutuda.“

Aju arenguks on käeline tegevus hädavajalik

Lagedi kool on kahe viimase aasta jooksul soetanud 45 tahvelarvutit ja vastavalt õpetajate soovile on ostetud ka digiõpikuid. „Olen õpetajatelt saanud digiõpikute kohta erinevat tagasisidet,“ nendib Orav. „Õpetajad kasutavad kõikvõimalikke e-lahendusi usinalt, kuid pigem läheme seda teed vanemates klassides, sest koolitee alguses on vaja suuremat rõhku panna käelisele tegevusele.“

Vaida põhikooli õpetaja Eve Mölsi sõnul on Vaidas alates teisest kooliastmest kasutusel osaliselt e-õpe ning koolis on kasutusel 24 sülearvutit koos sellest õppeaastast 20 tahvelarvutiga. 

IT vahendite kasutamine ja innovaatiliste meetodite kasutamine õppetundides vähendab õpiku osatähtsust õppetöös ning kergendab õpilase koolikotti.

Maria Tiro sõnul prooviti Jüri gümnaasiumis paar aastat tagasi põhikooliõpilastele mõeldud digilahendust, kuid peamiselt rahalistel kaalutlustel seda laiemalt kasutusele ei võetud. „Võib-olla seisab see tee meil mõne aja pärast ees,“ pakub Tiro. „Panustame digiarengusse jõudumööda. Hiljuti ostsime 50 uut sülearvutit ja näiteks kõik 6. klassi tasemetööd tehakse arvutis.“

Luule Niinesalu räägib, et Peetri põhikooli õpetajad on kasutanud mälupulkadele salvestatud digimaterjali. „Päris arvutipõhiseks ei saa õppetööd teha, sest lapse aju arenguks on käeline tegevus ja teksti loomine hädavajalik,“ lisab Niinesalu.

Andres Kalvik

KOMMENTAAR

Mare Räis, Järveküla kooli direktor

Koolikoti raskus ja digimaterjalide kasutamine on erinevad teemad. Asjade hulk, mida noor kaasas kannab, on üüratu: trenni-, liikumisõpetus- ja ujumisriided, muusikakooli vahendid, paar mänguasja, vahel võileivakarp ning õpikud-vihikud takkapihta. Erinevaid keskkondi (Õpiveeb, Opiq) luuakse juurde, kuid kvaliteedimärki kõikide ainete õppeteemade katmiseks ei anta. Propageerime oma koolis Google Classroomi, kus vastavat klassi puudutav õppematerjal on kasutamiseks üles laaditud ja lisafunktsioone õppetegevusteks piisavalt. Õpikute jaoks on õpilasel kapp.

 Foto: Rae Sõnumid