Õpilased kohtuvad emakeelenädalal kirjanikega

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati tähistama 1996. aastal ja kolm aastat hiljem kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks. Seda tähistatakse 14. märtsil, esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval ning siis korraldatakse üle Eesti teemakohaseid üritusi.

Rae valla raamatukogul on pikaaegne koostöö Jüri Kooliga. Sealsed õpilased on kohtunud paljude kirjanike, luuletajate ja illustraatoritega. Külas on käinud Markus Saksatamm, Ilmar Tomusk, Wimberg ehk Jaak Urmet, Urmas Nemvalts, Mika Keränen, Kristi Piiper, Piret Räni ja teised. Neile kohtumistele mõeldes meenuvad laste elevus ja emotsioonid.

Näiteks pakkusid õpilastele suurt huvi Kristi Piiperi raamatute kohta tehtud teaser’id. Kui kirjanik uuris, kes sooviks osaleda mõnes tema järgmises videos, siis oli saalis kätemeri. Meelde on jäänud ka Piret Räni emotsioonikaardid, mis pakkusid lastele suurt huvi, Markus Saksatamme lustakad lood ja Urmas Nemvaltsi jagatud must-valged illustratsioonid, mida lapsed ise hiljem värvida said.

Võimalus teada saada, kuidas kirjanik teemasid leiab

Sel aastal kohtuvad lastega Ketlin Priilinn, Epp Petrone, Els Heinsalu, Ilona Martson ja Jaanus Vaiksoo, et lapsed saaksid teada, miks kirjanik raamatuid kirjutama hakkas, kuidas ta teemasid leiab, kuidas toimub koostöö illustraatoriga ja kirjastajaga ning milline on tema lemmikraamat. Samuti seda, kuidas ajakiri Täheke juba 65. sünnipäeva tähistab, kuidas sinna lood ja luuletused jõuavad ning kuidas neile ise saaks enda jutte ja joonistusi saata.

Els Heinsalu on kirjutanud mitmeid lasteraamatuid allergiatest, diabeedist, magamisest, kurgumandlitest jne lastele arusaadaval viisil. Epp Petrone nimi pole ilmselt kellelegi võõras – täiskasvanutele on teada-tuntud tema „Minu…“ sarja kirjastamine ning lastele ja lastest on ta kirjutanud ka väga palju raamatuid.

Ketlin Priilinn on samuti erinevas vanuses lugejatele tuttav. Eesti Lastekirjanduse Keskus on tema kohta kirjutanud, et „Evelini lood“ on mõeldud eelteismeliste keerukale vanusegrupile, sest 10–12-aastastele tüdrukutele ülisuurt valikut polegi.

Jaanus Vaiksoo kohta on Eesti Lastekirjanduse Keskus kirjutanud: „Jaanus Vaiksoo on teinud seda, mida juba ammu on meie lastekirjanduses oodatud. Ta on avaldanud põneva ja humoorika, kuid siiski sisuka ja mõtlemisainet pakkuva teose („King nr…“ sari), mis seab keskmesse parimas eas mehehakatised.“ Loomulikult sobivad raamatud ka tüdrukutele ning mitmes Rae valla koolis on tema raamatud soovituslikus nimekirjas.

Kohtumised edendavad lugemisrõõmu ja -harjumust

Kohtumiste korraldamise eesmärk on tutvustada lastele neid toredaid inimesi, tänu kellele on meil rikas lastekirjandus ning selle kaudu edendada lugemisrõõmu ja -harjumust. Kogemused näitavad, et lapsed kuulavad huviga, esitavad küsimusi, küsivad autogramme ning laenutavad raamatukogust raamatuid lausa sellise aktiivsusega, et raamatutel on järjekorrad. Siin on suur abi ka õpetajatest, kes on eelnevalt tutvustanud külalise loomingut. Sellisel juhul teavad lapsed juba külalise raamatuid, oskavad küsimusi esitada ning huvitavat tagasisidet anda.

Miks aga on kirjanikul või illustraatoril huvi lastega kohtuda? Esiteks on neil vahetu võimalus tutvustada oma raamatuid ja loomingut, aidates lastel mõista ka lugude taga peituvat sõnumit, tegelaste arengut ja tähendust. Teiseks võib lastega kohtumine ning vahetu ja väärtuslik tagasiside pakkuda uusi ideid ja mõtteid, võimalusi mõista laste vajadusi ja tundeid lugude, olustiku ja tegelaste loomisel.

Lisaks Jürile toimuvad emakeelepäeva sündmused ka mujal Rae vallas. Selle aasta esinejad Peetri Koolis on 13. märtsil illustraator Tuulike Kivistu (1.–2. klassid) ja kirjanik Liis Sein 14. märtsil (3.–4. klassid). Vaida raamatukokku tulevad lasteaiarühmad külla eesti kirjanike lasteraamatutega tutvuma. Lagedi Koolis on plaanis kohtumised kirjanike Els Heinsalu (1.–3. klassid) ja Epp Petronega (4.–9. klassid). Raamatukogude ruumikitsikuse tõttu korraldatakse kohtumised koolides.

2023. aasta emakeelenädalal kohtusid lapsed kirjanik Markus Saksatammega. Foto: erakogu.