Õpilaste südamesse jõuda on suur tunnustus

Jüri gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana portreteeritav Kristo Remmelgas peab õigeks noori mitte sundida sporti tegema. Motivatsioon peab tulema seestpoolt, resümeerib vahetult enne pea peal seisu ettenäitamist vabamaadluse medaliomanik, kes ise alustas treeningutega nelja-aastaselt. 

Remmelgas on neli aastat leiba teeninud Jüri gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana. Mehe talendi avastajaks oli toonane õppeasutuse spordijuht Urmas Põldre, kes kandideerimisavalduse saatnud noormehe vestlusele kutsus. „See oli paras üllatus, sest mul polnud tol hetkel kõrgharidust, ja juba õpingute ajal kandideerisin teistesse koolidesse kehalise kasvatuse õpetajaks, kuid keegi ei võtnud ühendust. Mõni päev pärast vestlust anti positiivsest vastusest teada ja olin siis väga õnnelik. Tahtsin juba kaheksanda klassi poisina kehalise kasvatuse õpetajaks saada,“ räägib Remmelgas, kes pälvis tänavu Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna magistrikraadi. Lõputöös uuris ta kahe erineva vahtrulli – tavalise ja elektrilise – efekti lihase elastsusele amatöörjalgpallurite näitel.

Kogemuste lisandudes oskab Remmelgas, kelle juhendada olid eelmisel õppeaastal 5.–12. klasside õpilased, varasemast paremini ennetada ja lahendada konfliktiolukordi ning märgata andekamaid lapsi. See omakorda aitab tõsta kehalise kasvatuse tundide efektiivsust. „Esimesel aastal viisin tunde läbi nii, nagu ülikoolis õpetati: soojendus, põhiosa ja lõpuosa. Võtsin kõiki lapsi ühe puuga,“ ütleb Remmelgas, kes on lastele õpetanud kohustusliku riikliku õppekava kõrval ka sulgpalli, saalihokit ja pisut isegi maadlust.

Et kehalise kasvatuse tunde huvitavamaks muuta, korraldas Remmelgas eelmisel õppeaastal gümnasistidele kergejõustiku üheksavõistluse, kus igas tunnis pandi end proovile ühel spordialal. Võistluskavast jäi välja vaid teivashüpe. Remmelga pingutused pole jäänud tähelepanuta – 11. klaasi poisid kinkisid talle kooliaasta lõpus karika, kus kiri „Meie parim õpetaja 2017“ ja šokolaadi. „Mõned õpilased kirjutasid ka Stuudiumisse tänusõnu. Minule on see suur tunnustus, mis näitab, et olen midagi õigesti teinud,“ lisab Remmelgas muheledes.

Süda Kadrinas

Remmelga juhatada on ka spordile ja muusikale keskenduv 8.a klass. „Kolm aastat tagasi kirjutas üks toonase 5.a klassi õpilane koolile antud tagasiside küsitluses, et sooviks mind klassijuhataja kohal näha. Kuna see klass oli mulle väga sümpaatne, otsustasin proovida,“ sõnab Remmelgas.

Üheskoos on tehtud palju huvitavat. Mullu käidi Siguldas seikluspargis ronimas, tänavu kevadel kanuutati viis tundi Võhandu jõel. „Mulle endale meeldib vabas õhus liikumine ja kuna ka õpilased on spordilembesed, oleme kiiresti ühise keele leidnud,“ tunnustab Remmelgas lapsi.

Samas on Tallinnas elaval Remmelgal säilinud tugev side kodukoha Kadrinaga, kuhu ta peaaegu igal nädalavahetusel akusid laadima sõidab. Maakodus tööpuudus ei kimbuta. „Linnaelu on kiirem ja rutiinist välja tulemiseks on keskkonnamuutust vaja,“ selgitab Remmelgas.

Remmelgas tunneb end Jüri gümnaasiumis hästi ja lähitulevikus pole tal kavas töökohta vahetada. „Töötingimused on Jüris ideaalilähedased. Kasvav elanikkond on ühtpidi hea, kuid teisalt teeb see minu töö keerulisemaks. Klassidevahelisi võistlusi on pärast õppetööd raske korraldada, sest spordisaalid on välja üüritud.“

Treenis koolis koos Nabiga

Jüri gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajal Kristo Remmelgal endal jäi selja taha tegude- ja saavutusterohke hooaeg. Mees säras nii põhitööl, kui ka spordivõistlustel. Märtsis jõudis Remmelgas 28aastasena olulise tähiseni, võites vabamaadluses Eesti meistrivõistlustel kaalukategoorias kuni 97 kilo II koha.

„Enne meistrivõistlusi käisin neli-viis korda matil vanu asju meelde tuletamas ja tunnetust taastamas,“ meenutab Remmelgas, kes kaotas finaalis seljamatiga Korrus3 maadlusklubi juhile ja tuntud sportlike eluviiside propageerijale Martin Plaserile. Saavutuse teeb erilisemaks asjaolu, et ta oli maadlusest eemal olnud viis aastat.

Remmelgas meenutab, et profisportlaseks saamisest tal palju puudu ei jäänud. Sport on olnud kogu aeg tema elu oluline osa. 11. klassi lõpus tuli Remmelgas Lääne-Virumaalt pealinna Audentese spordigümnaasiumisse õppima. Ta harjutas igapäevaselt selliste ässade nagu Heiki Nabi (olümpiahõbe ja kahekordne maailmameister) ning Ardo Arusaarega (olümpia 8. koht). Treeningutel Remmelgas järeleandmisi ei teinud, kuid gümnaasiumi lõpetamise järel tuli teha tähtis valik – jätkata tippspordis või keskenduda õpingutele. Remmelgas pidas olulisemaks haridust ja asus õppima Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonda.

Maadlus jäi tagaplaanile ja mitmekülgne Remmelgas pühendus tõsisemalt jalgpallile. Rakvere Tarva meeskonna koosseisu kuulunud Remmelgas oli edukas ka palli taga ajades. 2012. aastal saavutati Eesti meistrivõistluste esiliigas kolmas koht, mis kindlustas pääsme kõrgeimasse seltskonda.

„Olen selle saavutusega väga rahul, mul õnnestus ka värav lüüa,“ venivad Remmelga, kelle lemmikmängijaks oli Zinédine Zidane, suunurgad ülespoole. „Esiliiga oli minu lagi. Meistriliigani minu tase ei küündinud.“

Käesoleval hooajal hoiab Remmelgas end vormis neljandas liigas pallivas klubis Tallinna FC Olympic Olybet. Rannajalgpalli esiliigas esindab ta enamjaolt maadlejatest koosnevat Kadrina SK-d.

Comeback

Korralikud tulemused on tekitanud soovi end järgmisel hooajal veel proovile panna. „Tahan kreeka-rooma maadluses ka medali kätte saada. Siis oleks hing rahul. See eeldab aga tõsisemat ettevalmistust,“ kõneleb Remmelgas, kes lisaks vabamaadluse medalikohale tuli tänavu kreeka-rooma maadluses viiendale kohale.

Andres Kalvik

Foto: Rae Sõnumid

Kristo Remmelgas ei pea õigeks sporti peale suruda ja leiab iga õpilasega oma suhtlemismeetodi, mille eesmärk on sisemist motivatsiooni hoida.