Peetri kool tuli 138 kooli seast noorte teadusvõistluse „Rakett Juunior“ võitjaks

Peetri lasteaed-põhikooli võistkond sai veebruari lõpus hakkama uskumatult uhke saavutusega, tulles pingelises finaalis Kanal 2 noorte teadusvõistluse „Rakett Juunior“ võitjaks.

Võistlusel pannakse proovile 4.–6. klassi õpilaste loogiline mõtlemine, teadmised ja meeskonnatöö eesmärgiga selgitada välja Eesti kõige nutikam põhikool. Tänavu registreerus võistlusele 138 kooli üle Eesti. Maakondlikes eelvoorudes selgusid parimad, kes pääsesid televoorudesse.

Tegime juttu võiduka kolmiku juhendaja, Peetri kooli matemaatikaõpetaja Inga Rennitiga. Oma mõtteid said sekka öelda ka võidutiimi liikmed Emma Lota Kaljuste, Ettel Leo ja Emily Johanna Mihkelson.


Kuidas sündis mõte osaleda võistlusel „Rakett Juunior”?

Emma Lota nägi koos emaga võistluse reklaami ja ema pakkus välja, et ta võiks sellest osa võtta ja soovitas pöörduda minu poole. Emma Lota tuligi ühel päeval ja teatas, et ta tahab sellel võistlusel osaleda ja kas ma aitaks tal võistkonna kokku panna. Loomulikult olin ma nõus ja hakkasin mõtlema, kes sinna võistkonda veel võiksid kuuluda.


Kuidas võistkonna kokku panite?

Võistkonda kuulusid 4.–6. klassi õpilased, igast klassist üks. Kuna 6. klassi õpilane oli algatajana olemas, siis tuli leida veel 4. ja 5. klassist esindaja. Koostöös klassiõpetajatega valisime 4. klassist Etteli ja 5. klassist Emily Johanna.


Kuidas te võistluseks valmistusite?

Võistlusele registreerimiseks oli vaja saata video katsest, kuidas torgata grilltikk läbi õhupalli nii, et õhupall katki ei läheks. Seda harjutasime küll mitu korda. Samuti harjutasime video tegemist, et kõik saaksid võrdselt rääkida ja oleksid meeldejäävad. Muid katseid me üheskoos läbi ei teinud. Tüdrukud vaatasid eelmise hooaja saateid ja erinevaid teadusvideosid ning lugesid teadusraamatuid. Võistluspäevadel iga uue ülesande eel voltisid nad seitse laevukest või paberlennukit.

Kas oli suur üllatus, et kogu võistluse võitjaks tulite? Mis aitas selleni?

Üllatus oli väga suur, sest meie finaali vastased olid väga tublid ja targad poisid. Samas oli hästi vahva, et finaali pääses poiste ja tüdrukute võistkond ning võitjaks tulime just meie. Meie tiimi suurimad tugevused olid koostöö, tarkus, entusiasm ja rahulikkus.


Tüdrukud, milline ülesanne jäi kõige eredamalt meelde? Mis oli kõige keerulisem?

Emily: Kõige rohkem jäi meelde see viimane ülesanne, kus oli kolm väikest ülesannet sees ja kõige raskem oli see märkide ülesanne, sest oli väga keeruline aru saada, mida teha.

Ettel: Mulle meeldis laboriülesanne, see oli väga huvitav ja minust oli seal palju kasu, sest ma mõtlesin välja, kuidas keemilised elemendid ritta panna. Kõige raskem oli raketi ümberjoonestamise ülesanne vesiloodi abil.

Emma Lota:  Mulle jäi meelde kõige rohkem ülesanne, kus tuli panna kokku rahapusled. Kõige raskem oli lõpuülesanne.


Kas enne finaali oli närv ka sees ja kuidas sellega hakkama saite?

Eks väike närv oli ikka sees, sest olime ju ikkagi jõudnud finaali, aga jäime rahulikuks ja ei hakanud ette muretsema. Meil oli algusest peale käibel lause „Me võtame rahulikult!“. Tundsime rõõmu pisiasjadest ja olime õnnelikud iga võidu üle. Me ei rääkinud mitte kunagi eelnevalt võidust. Kõige pingelisem hetk oli võitja väljakuulutamine, sest meil polnud punktisummadest aimugi.

 

Kas pärast telesaates osalemist ja võitu on ka positiivset märkamist ja tagasisidet olnud?

Positiivset märkamist ja tagasisidet on palju olnud. Meie kooli õpetajatel on ka väga hea meel, et meil on nii tublid tüdrukud.

Ettel: Kergejõustikuvõistlustel on võõrad lapsed mind ära tundnud ja minuga rääkima tulnud, ja hästi palju sugulasi ning tuttavaid on mulle õnne soovinud.

 

Te võitsite reisi Kopenhaageni Experimentarium teaduskeskusesse – kas rõõmustate selle üle väga?

Loomulikult oleme väga rõõmsad, sest see on väga suur auhind. Teaduskeskuses saame osaleda roboti ehitamise töötoas ja tutvuda teaduskeskuse väljapanekutega. See on kindlasti väga vahva ja hariv päev. Reisile lähme kevadisel koolivaheajal aprillis ja ootame seda juba väga.

 

Fotod: Sven Začek