Peetri Lasteaed-Põhikool 15!

Tänavu kevadel tähistab Peetri Lasteaed-Põhikool 15. sünnipäeva. Rae Sõnumid rääkis kooli sama kaua juhtinud Luule Niinesaarega, kuidas need 15 aastat möödunud on ning kuidas plaanitakse tähtpäeva tähistada.

Peetri Lasteaed-Põhikool saab 15. aastaseks. Võiks öelda, et pigem noor kool, kuid Rae valla kiiret arengut vaadates on kool juba küllaltki küps. Kuidas koolijuhina seda hindate?

Piirkonda arvestades oleme me tõesti üks staažikamaid. Juba mõnda aega ei ole saanud enda kooli kohta öelda, et oleme noor ja kasvav kool, nüüd me oleme juba hea ja kodune kool, oleme enda suuruse saavutanud.

Omal ajal, 15 aastat tagasi, kui kooli ehitati, oli mul auto peal suur kiri „Uus hea kool“ ja niimoodi ma sõitsin ringi aasta aega enne maja avamist. Meil oli koguaeg eesmärk teha hea uus kool. Usun, et oleme selle saavutanud. Peetri kool on hea kool õpilaste, vanemate ja kogukonna jaoks. Kool areneb koguaeg ajas, aga põhiväärtused ja põhimõtted on samaks jäänud algusest peale.

15 aastaga on kindlasti muutunud ka kooli ja lasteaia laste ning personali numbrid?

Algusega võrreldes on loomulikult kasvanud ja ainult kasvanud. Alustades oli meie kooli nimekirjas 111 õpilast ja koolis töötas 14 inimest. Lasteaias oli ainult kuus rühma. Loomulikult oli meid vähe. Praeguseks on meil töötajaid ligi 160 kogu asutuse peale. Lisaks 730 õpilast ja 350 lasteaia last. Meil on ka pikaajalisi töötajaid – 87 inimest, kes on siin töötanud vähemalt 10 aastat. 15. tööaasta täitub sel aastal 24 töötajal, kes on siin töötanud algusest peale.

Kui küsida, mille üle kooli juures kõige enam uhke olete, siis mis esimesena mõttesse tuleb?

Uhke ei ole õige sõna, õnnelik on see sõna. Ma olen õnnelik nende inimeste üle, kes minu ümber kõik need aastad on olnud ja siiani on. See on see, mis pakub töö ja tegutsemise rõõmu. Et on kellega koos tegevusi ette võtta ja ära teha. Lapsevanemad ja õpilased teevad alati rõõmu ja tekitavad õnnetunnet. Meil on väga ägedaid õpilasi. Lõpuks tunneme ka rõõmu nendest noortest, kellega aastate jooksul on palju pragatud.

Mis teeb head meelt ja mille üle olen uhke, on see, et kui hakkasime 2009. aastal kooli looma, siis see visioon, mis meil tol hetkel oli, on täitunud.

2010. aastal võitsime maailma innovaatilisema koolimaja auhinna. 2009 veebruar pandi nurgakivi, suvel tuli Microsoft konkurss, kus oli võimalus osaleda innovaatilisema kooli konkursil. Peetri kool osales. Meil maja veel ei olnud, aga oli visioon. Ning pääsesime maailma 56 innovaatilisema kooli hulka. Tänu sellele konkursile rakendab meie kool õpilastega tänaseni 7 harjumuse programmi.

Palju on räägitud nii õpilaste kui õpetajate suurest koormusest. Kuidas Teile tundub, kas ja mida on vaja haridussüsteemis muuta?

Õpetajate koormus oleks päris normaalne, kui meil oleks ametikohad täidetud, ülekoormus tuleb tihtilugu sellest, et neil tuleb üle normkoormuse anda tunde. Aga haridussüsteemis on pikka aega räägitud sellest, et ainekavasid tuleks kokku tõmmata ja õhemaks teha just põhikooli osas. Et oleks õpetajatel rahulikult aega uurida, katsetada, käia vaatlemas, õppekäikudel. Aga kavad on tihedad, õpetaja peab koguaeg jälgima, et jõuaks teemasid läbi võtta ja õpilased ei jõua süveneda.

Õpetaja koormust koolitööga on raske mõõta, tegeleda tuleb ka kasvatustööga ja sotsiaalse arenguga. Nagu meie koolis on „Liider minus endas (7 harjumust)“ programm, mis annab igale inimesele väga vajalikud harjumised ja oskused. Neid teadmisi ja oskusi tuleb õpilasteni viia, et see mõtteviis saaks õpilastele igapäevaseks. Klassi mikrokliima, õpilaste vahelised suhted, klassitegevused.. kui oled südamega õpetaja, käib see selle ameti juurde. Kui tahad olla „kuiv“ õpetaja, siis tule anna 21 tundi ära ja ongi kõik. Õpetaja tööd ei saa mõõta.

Kooli visiooniks on õpilane, kes on õnnelik, ennast tundev ja motiveeritud õppija. Kuidas seda saavutada? Eriti just motiveerida murdeeas olevaid õpilasi. Kas koolil on selleks võimalus?

Selle jaoks me tegeleme õppimist toetava tagasisidega. Tagasiside juurde käib õpilase eneseanalüüsi kujunemine, et õpilane näeks enda plusse ja miinuseid.

Teine on see, et anname õpilastele eluks kaasa 7 harjumust. Need on  tööriistad, kus õpilane seab endale eesmärgi. Õpetame talle viise, kuidas selle eesmärgini jõuda. Kui ta näeb enda saavutusi, siis sealt motivatsioon kasvabki – „Ma sain hakkama!“. See on see motivatsioon, me arutame, räägime, seame eesmärgi, näitame kuidas sinna jõuda.  Selline lähenemine ja suhtumine nõuab õpetajalt rohkem energiat. Õpetajal peab olema aega õpilasega vestelda ja teda suunata. Juhtida tähelepanu õpilase tegevusele, mida saab parandada, see nõuab aega. Õpilasi võiks olla klassis vähem kui 24, et õpetaja jõuaks iga õpilaseni.

Kooli visioonis tähendab see, et kui Peetri kooli õpilane kooli lõpetab, siis ta jätkab haridusteed, ta läheb edasi õppima.

Maikuus peate kooli ja lasteaia sünnipäeva. Kuidas plaanite tähistada?

Esimest korda on meil plaanis vilistlaste kokkutulek, see toimub 18. mail 2024. Tuleb sünnipäevale vääriline aktus endistele ja praegustele töötajatele. Õpilastele ja lasteaia lastele tulevad eraldi sünnipäeva üritused, kogukonnale ja kooliperele on tulemas sel aastal pika laua pidu. Kõik info on jooksvalt leitav meie kooli Facebookist ja kodulehelt.
Vilistlastel soovitame 18. mai juba kalendrisse kirja panna. Ootame kõiki endiseid õpilasi ja töötajaid väga tagasi, et koos ühiselt tähistada.

Pildil 1: 2024. aasta jaanuaris külastas Peetri kooli president Alar Karis.
Pildil 2: 15 aastat kooli juhtinud Luule Niinisalu tööpostil.