Peetri lasteaiaõpetajad külastasid Soome kolleege

Soome lasteaedu külastades jäi mulje vaiksest ja rahulikust kulgemisest vastandina eestlaste kiirele ja rutakale elutempole. Lastel lastakse olla laps – mängida, maalida, süüa ning magada siis, kui tahtmine tuleb.

Laps sünnib täiskasvanute maailma ja kohandub sellega loomulikul moel. Ei tehta ettekirjutusi, mitu sentimeetrit kõrge peab olema lapse laud ja tool. Kolmeaastane laps oskab juba ise täiskasvanute toolile ronida, sööb praetaldrikust noa ja kahvliga. Hinnatakse isetegemist ja loovust, mänguasjade üleküllust lasteaias polnud.

Tegime tähelepanekuid kahe erineva Helsingi lasteaia näitel lasteaed Alppimaja ja lasteaed Franzenia.

Soomes töötavad õpetajad riikliku õppekava alusel, teevad nii aasta- kui nädalaplaane, iga nädal saadavad kokkuvõtte lastevanematele. Väga huvitav oli kuulata, et kõik pedagoogilised ja kasvatuslikud eesmärgid püstitatakse täiskasvanule. Õpetaja leiab vastavad meetodid, kuidas last arendada, õpetada ja aidata. Ja seda tihedas koostöös koduga. 

Helsingis ei ole sellist töökorraldust kui meil, samuti pole neil reglementeeritud lastele eeldatavad oskused. Vanematega vesteldakse individuaalselt ja pannakse paika eesmärgid, kuidas õpetaja ja vanem jõuavad üheskoos lapse parima tulemini, olgu selleks mähkmetest vabanemine,  lugema õppimine vms.

Soomes on väga palju erinevatest rahvustest lapsi ning lasteaias on kasutusel keelekümblusgrupid. Õpetaja viib maksimaalselt 5 lapsega keeleõpet läbi.

Koolieelikute (6–7-aastased lapsed) õppetegevused on nagu koolis, lapsed istuvad nii nagu koolis klassis ja täidavad töövihikuid ja töölehti.

Franzenia lasteaia juhataja rõhutas järgmist:

mäng, õuetegevused, planeeritud tegevused toimuvad paindlikult väikestes gruppides

tegevuste teemad tulenevad laste huvidest ja võimetest

lastel on võimalus arendada oma oskusi ja teha valikud iseseisvalt

mitmekülgne keskkond, laste spontaanne ja struktureeritud mängimine, uurimine, kehaline aktiivsus ja kunstiline väljendus aitavad kaasa lapse õppimisele ja arengule.

Vabadus ja usaldus on kindlasti need märksõnad, millega sealset lasteaiakeskkonda võib iseloomustada. Lapsed ei ole kogu aeg täiskasvanu valvsa silma all, väikestes gruppides lastakse mängida näiteks koridorides ja treppidel.

Kindlad kellaajad

Lasteaiad on avatud nii nagu meil Eestiski, kuid selle erinevusega, et lapsevanem märgib eelmisel õhtul lapse lasteaeda toomise kella-aja ja õpetaja peab seda jälgima ning vastavalt sellele ka tööle tulema. Lastel on kindlad kellaajad lasteaias viibimiseks. Täpselt on teada, mis kell laps jõuab ja lahkub lasteaiast. Üldiselt lastel ei ole nii pikad päevad kui meil, lasteaed suletakse õhtul 17.30. Õpetajad töötavad nädalas 38 tundi ja 45 minutit ning koduseks tööajaks on arvestatud 3 tundi.

Päevaund tehakse lasteaias nii nagu laps tahab või vajab. Võib juhtuda, et mõni laps magab lõunaund juba kell 11. Väiksemad lapsed magavad enamasti kõik. Magamiseks on kasutusel  madratsid, lavatsid ja/või seinakapist väljavõetavad voodid. Kui lapsed teatud aja jooksul magama ei jää, siis võivad nad suunduda vaiksele mängule, seda saab lubada antud lasteaedades just tänu sellele, et laste päevad ei ole nii pikad.

Kui Eesti lasteaiad ehitatakse suurte ja avarate ruumidega, kuhu õpetajad ise peavad eraldusnurkasid looma, siis seda probleemi me nendes kahes külastatud lasteaias ei näinud. Majad (ka lasteaiaks ehitatud kortermaja) olid mitmete väiksemate läbikäidavate tubadega, sopilised ja andsid võimalusi tegevusteks väikestes gruppides.

Sellest tulenevalt oli seal ka vaiksem, kui me lasteaias tavaliselt harjunud oleme.

Õpetajad Lana Murumägi, Mari-Liis Naan, Caroline Peedu, Tuuli Haljaste

Õppejuhid Kärt Kullas ja Riina Rosar

Foto Riina Rosar

Alppimaja lasteaed – lapsed magavad voodites, mis võetakse kapist välja