Pillerpall jõudis oma esimese suure juubelini

26. jaanuaril tähistas Pillerpalli lasteaed Vaidas oma 50. tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on
lasteaias toimunud nii mõndagi. Esialgse nimega Vaida sovhoosi lastepäevakodu oli ööpäevane lasteaed ümberkaudsetele lastele. Majas oli neli rühma ja selle ees laius lastele ujumiseks suur bassein. Alates 1992. aastast on lasteaed Rae Vallavalitsuse allasutus. Neli rühma on majas tänaseni – oleme endiselt valla lasteaedadest kõige väiksem, ühtlasi ka kõige vanem.

Tänane lasteaed on nii seest kui väljast teinud läbi mitu uuenduskuuri ning 2005. aastal sai see juurdeehituse – saali. Sel kevadel lõpeb hetkel käimasolev renoveerimine, mille käigus on välja vahetatud kõik maja aknad ja uksed, soojustatud fassaad, rajatud uued trepid ja rõdud ning paigaldatud katusele päikesepaneelid. Uuenduskuuri on läbinud ka kõik siseruumid. Vanast on alles jäänud ainult maja kuju. Kõik see kokku on tore ja igati väärikas kingitus lasteaiale juubeliks.

Juubeli tähistamine algas jaanuaris ja kulmineerub kevadel suure ühispeoga

Pillerpalli üheks märksõnaks on pidev tegutsemine. Pidustustega alustasime jaanuaris, kus erilise tähelepanu said lapsed ning endine ja praegune personal. Hommikust alates käisid köögis ja saalis ettevalmistused, sest mis pidu see on ilma külalisteta! Saal sai täis pildimeenutusi erinevatest aastakümnetest, mida vaadates oli töötajatel palju äratundmisrõõmu.

Koputuse peale astusid sisse meie armsad külalised – Vaida Põhikooli 1. klassi õpilased, kes on oma toreda lasteaiaaja veetnud just Pillerpallis. Rõõm oli lastel silmades, kui saali astusid praegused lasteaialapsed. Üheskoos tantsiti eelmisel aastal õpitud tantse ning meenutati koos veedetud aegu. Koolilastele on meelde jäänud vahvad seigad väljasõitudest ning ühisüritus Playbox. Viktoriinimängus selgitasime välja Pillerpalli saladused.

Ootamatult astus saali Siim, kes soovis samuti lasteaeda tulla. Kes on Siim? Siim on Eesti Noorsooteatri vahva poissnukk, kes soovis näha, kus lasteaias käis etenduses tema ema rollis olnud näitleja Getter Meresmaa. Getter jutustas koos Siimuga oma lugusid Pillerpalli-aegadest ning siirad lehvitused läksid teele Küllile ja Evile, kes olid siin õpetajad ka siis, kui Getter veel lasteaias käis.

Vahvate laulude ja valgusemängu saatel saabusid lasteaia köögis valminud värsked kringlid, mis kui võluväel kadusid.

Kevad toob lasteaia hoovile palju rõõmu ja põnevust, sest siis toimub juubelipidu üheskoos perede ja külalistega.

Pillerpalli nime sai lasteaed Heljo Männi luuletuse järgi

Lasteaia „ristiema“ on endine õpetaja Tiina – tema pakutud Pillerpall valiti välja teiste nimevariantide hulgast. See lõbus luuletus räägib hiirte peost, mistõttu on ka lasteaia logol hiireke.

Pillerpalli nimi tekitab rõõmsa tunde ning rõõmu ja tralli jätkub meie lasteaias nagu selles vahvas luuletuseski.

Väikeses kollektiivis saab olla väga paindlik – eelmise päeva mõte võib homseks olla juba sündmus. Teeme väga palju asju kogu lasteaiaga üheskoos.

Tunneme head meelt selle üle, et kui meie kollektiivi tuleb uus inimene, saab ta ruttu meie omaks. Rõõmu teeb ka see, et täna töötab meie majas kuus töötajat, kes on kunagi lapsena ise selles lasteaias käinud.

Järjepidevus ja meie maja pikk lugu on kindlasti üks lasteaia suurtest väärtustest.

Lapsena Pillerpallis möödunud hetkedest pajatavad lasteaia praegused töötajad

Mari-Liis Volmerson: „Pillerpalli hoovialal oli bassein. Suvisel ajal, kui ilmad olid soojad, saime lastega basseinis mõnuleda. Samal ajal, kui meie rõõmsalt vees hullasime, rääkisid õpetajad tähtsaid jutte basseini ääres varbaid vees sulistades. Köögist tõi kokatädi Irma meile virsikujooki, mis oli nii maitsev ja jahutav. Järjekorral ei tulnud lõppugi.“

Annika Aas: „Pillerpallis on alati olnud nalja ja naeru. Kõige eredamalt on meeles lasteaiapeod, kus muusikaõpetaja Siiri meile vahvaid tantse õpetas. Head lasteaiamälestused viisid mind aastaid hiljem ülikooli ning enam ei kujuta elu ilma lasteaiata ettegi.“

Pillerpallis veedetud aega meenutab Raili Salvet Vaida alevikuseltsist: „Mul on lasteaia ajast tõeliselt soojad ja armsad mälestused. Meenutades neid aegu, tõusevad suunurgad praegugi üles. Mina olin see laps, kes päeva varahommikust kuni õhtu viimaste minutiteni lasteaiakaaslaste ja toredate kasvatajate seltsis veetis. Üht õpetajat tahan aga eriti esile tuua, kes siiani lasteaias toimetab ja kellel on minu südames väga eriline koht – õpetaja Siiri Villido. Ääretult armas ja soe inimene, kes oli mulle kohati ema eest. Siinkohal kasutan võimalust saata talle soojad tervitused ja soovida ikka rõõmu ning jaksu edasi toimetamiseks, lastel on väga vedanud sellise muusikaõpetajaga! 

Lasteaed andis meile palju erinevaid võimalusi tegevusteks ja avastamiseks. Õue mänguala tundus toona väga suur, kus „raudturnikal“ sai kõrgustesse ronida ja karussellil kampas hoog sisse lüüa ning ohtralt keerutada. Puudetagused, kus kasvatajate silma alt ära oldi, olid samuti toimetamiseks täiuslikud kohad: seal jagati sõpradega saladusi või mängiti kodu. Soovin kogu lasteaia kollektiivile ja kõigile oma lasteaiakaaslastele palju õnne selle väärika numbri puhul!“

Foto: erakogu