Rae valla 11. hariduskonverents 2025 „Raamatul on aku tühi ehk kas, mida ja kuidas lugeda?“

Veebruari 26. kuupäeval toimus 11. korda Rae valla haridustöötajatele ja kõigile laste ning noortega tegelevatele inimestele suunatud konverents. Raamatuaastast ajendatuna esitleti konverentsil teemasid lugemise erinevatest varjunditest ning orienteerumisest tänapäeva infoühiskonna labürindis.

Praegusajal on tihti kõneaineks laste ja noorte lugemuse langus, eneseväljenduse ühekülgsus ja arusaamise võimekus. Tartu Herbert Masingu Kooli arendusjuht Siim Värv selgitas, milline on seos autismispektri häirega ja emotsionaalse traumakogemusega laste puhul ning kuidas see võib väljenduda meid ümbritsevas igapäevaelus ja töös laste ning noortega. Oleme harjunud mõtlema emakeelest kui lapse esimesest keelest, mille kaudu luuakse kontakt maailma ja ümbritsevate inimestega. Olenemata rahvusest, on kõigil inimestel emakeel, kuid on oluline teadvustada, et see ei pruugi olla esimene keel ega tähendada, et see ei ole inimese jaoks võõrkeel. Kuulates või lugedes peaaegu tuttavat keelt, kuid mitte päris lõpuni mõistetavat, tekib paratamatult rahutus ja ärevus.

Sujuv kõne ei taga samaväärset arusaamist

Ungaris on uuritud arengulise keelepuudega ja emotsionaalse käitumisraskustega lapsi. Uuringu tulemused näitasid, et arengulise keelepuudega laste eneseväljendus jääb selgelt alla traumakogemusega lastele. Nad on väga osavad eneseväljendavas suhtluses. Küll aga on emotsionaalse käitumisraskusega lapsel kõne mõistmine samal tasemel, kui seda on arengulise keelepuudega lapsel. Nii samuti kui autistliku lapse sorav kõne võib kuulaja ära petta, võib seda teha ka traumakogemusega laps. See, et ekspressiivne kõne ehk räägitav kõne on sujuv või isegi keeruline ja paljusõnaline ei taga seda, et arusaamine on samaväärselt hea.

19. sajandi teisel poolel toimus tehnoloogiline revolutsioon. Tekkis massimeedia, mis muutis viisi, kuidas inimesed teineteisega suhtlevad, kuidas ühiskond iseendaga kõneleb. Paralleelselt algas tööstusrevolutsioon, mis tõi endaga kaasa massilise rahvaste liikumise. Maailma majandus kasvas tohutu kiirusega koos tehnoloogilise arenguga. Selle kõige tulemusena kasvasid geopoliitilised pinged, kus maailma harjumuspärane julgeolekupoliitiline tasakaal lõi kõikuma. Sellise paralleeli tõmbas tänase maailmaga välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, rääkides infoühiskonna arengust ja sellega kaasas käivatest protsessidest.

Haridussüsteemi kandev roll on kriitilise mõtlemise arendamine

Oluline teadmine infomüras orienteerumiseks on teadvustada kellegi eesmärki, milleks on segaduse ja vastuolu tekitamine ning fookuse hägustamine. Orientiiriks infomaailma rägastikus on kaitse kõige laiemas tähenduses – mitte karta ning hoida ühtsust ja fookust sellel, mis on meile oluline. Haridussüsteemi kandev roll ühiskonna tugevuse hoidmisel on kriitilise mõtlemise arendamine.

Kiires päevakavas on meil täiskasvanutena keeruline keskenduda. Tihti ei ole aega kuulata ega kannatlikkust selleks. Piret Päär, vabakutseline jutuvestja, koolitaja ja spetsialist suulise pärimuse alal, peab lugude jutustamist üheks olulistest elu kompetentsidest. Lugu jutustades toimub ajarännak, mis viib rändama nii jutustaja kui kuulaja.

Lugemine saab teha õnnelikuks ja targaks

Rääkides lugemisest, selle olulisusest ja mõjust tõi hariduspsühholoog Grete Arro välja lugemise kui kõige kiirema viisi vooseisundi saavutamiseks – seisundi, kus ei ole ei igav, ei teki ülekoormatuse või saamatuse tunnet, ning toimub täieliku keskendumise moment. Selleks, et tekiks lugemisharjumus ja tahe ainult eeskujust, pidevalt lugevatest vanematest ja kõikjal olevatest raamatutest ei piisa. Lugemine on mitmetahuline protsess ning on oluline lasta lastel lugeda esialgu seda, mis päriselt huvi pakub.

Ettekande võttis Grete Arro kokku järgmiselt: „Lugemine saab teha õnnelikuks, lugemine saab teha targaks, lugemissoovi saab tappa, lugev aju on teistsugune.“ See on kena mõte Rae valla 11. hariduskonverentsi kokkuvõtteks.

Täname konverentsil esinejaid Siim Värvi, Jonatan Vseviovi, Piret Pääri, Grete Arrot ning päevajuht Urmas Vainot!

Fotod: Ott Kattel