Rae valla haridusjuhtide õppekäik Inglismaale

Novembris 2023 viibisid Rae valla lasteaedade, koolide ja huvialakooli juhid ning vallavalitsuse haridustöötajad õppereisil Inglismaal. Nelja päeva jooksul külastati nelja sealset haridusasutust – ühte lasteaeda ja kolme kooli. Õppereisi eesmärk oli külastada Inglismaa erinevaid haridusasutusi, näha ja kuulda sealse haridussüsteemi ja -korralduse kohta, laiendada haridusalast silmaringi ning tuua kaasa mõtteid ja ideid, kuidas meie siinset haridust edendada ja arendada saaksime. 

Inglismaal pannakse laps lasteaeda juba 9 kuu vanuselt. Lapse 2-aastaseks  saamiseni on lasteaiatasu vanema kanda. Alates 3. eluaastast kuni 5-aastaseks saamiseni katab osaliselt riik lapse lasteaias viibimise kulu 15 tunni ulatuses ühes nädalas. Kui vanemal on vajadus kasutada lasteaiakohta rohkem, siis tasub ta vastavalt tundidele selle eest ise.  Lasteaia kohatasu ühe täispäeva eest on 79 naela (92 eurot). Lasteaed on avatud hommikul kella 8.00-st kuni 15.30-ni.

Lasteaias, mida meie külastasime, oli üks rühm, mille nimekirjas lapsi 36. Lapsevanemal on kohustus teada anda, millistel päevadel ja millistel kellaaegadel ta oma last lasteaeda tuua soovib. Süsteem on üles ehitatud väga täpselt, kuna vastuvõetavate laste arv sõltub otseselt sellest, kui palju on sellel päeval täiskasvanuid tööl. Meie poolt külastatud lasteaias töötas igapäevaselt viis täiskasvanut rühmas ning iga täiskasvanu kohta sai olla korraga lasteaias lapsi vastavalt töötaja haridustasemele – bakalaureusekraadiga õpetaja kuni 12 last, töötaja, kes omab 3. astme lapsehoidja kategooriat kuni 7 last ning ülejäänud töötajate osas kuni 5 last täiskasvanu kohta.  

Erinevalt Eesti lasteaedadest ei ole lapsed jaotatud rühmadesse, vaid kõik lapsed on koos kas ruumis või õues. Lapsed algatavad oma tegevusi ise ning liiguvad vabalt õue ja toa vahel. Iga laps teab, milline on “tema täiskasvanu”, kuigi lastega tegelevad kõik töötajad. 

Tööülesanded rühmas on kõigi töötajate vahel võrdselt ära jaotatud. Õpetaja ülesannete hulka kuuluvad lisaks tegevuste ettevalmistamine ja dokumenteerimine. Erinevusena Eesti lasteaia süsteemist Inglismaa mudilased päevaund ei maga. Kes seda soovib, siis on selleks võimaldatud väike pikutamise nurgake. 

Väga palju väärtustatakse laste vabalt liikumist toa ja õue vahel ning õues viibimist üleüldse. Väga palju pandi rõhku lapse eneseväljendus oskusele, sh oma tunnete ja emotsioonidega toimetuleku. Antud tegevus kestis läbi päeva taustana kogu muu korralduse juures.  

Lõunasöök on lastele kodudest kaasa pakitud ning koosneb peamiselt võileivast, jogurtist, puuviljast, aga mõne lapse toidupakis oli näha ka kartulikrõpse ja muud meie mõistes ebatervislikku. 

Koolid, mida külastasime olid kuni kuue-klassilised. Sealsed lapsed lähevad kooli 5-aastaselt. Sarnaselt lasteaiale on nende päevas palju õues viibimise aega, õpe on üles ehitatud suures osas praktilistele tegevustele, kogemuse läbi õppimisele ning projektõppele. Kooli- ja klassiruumides torkasid silma rääkivad seinad – õppematerjale seintel, ustel, akendel oli meile kohati harjumatult palju.  

Kolmest koolist ühes koolis nägime õpilasi, kes õppisid kahes erinevas õppesüsteemis – inglise ja prantsuse. Erinevus nende kahe süsteemi vahel paistis silma eelkõige riietuse osas. Inglise koolisüsteemis õppivatel õpilastel oli koolivorm, mis koosnes kleitidest, pükstest, pusadest, polosärkidest kuni õueriietuseni välja. Prantsuse süsteemis õppivatel õpilastel koolivorm puudus. 

Prantsuse haridussüsteem on Eesti omale lähedasem nii õppetöö ülesehituse, kui muu korralduse poolest. Selles süsteemis saavad nooremad lapsed lõuna ajal umbes tunnikese pikutada ja süüa sooja toitu. Külastasime ka ühte tundi, mille ülesehitus oli äratuntav ja meile omane.  

Külastatud kooli eripäraks oli õpilaste õppimine korraga kahes keeles – prantsuse ja inglise keeles. Ühel nädalal, mis kestis neljapäevast kuni järgmise nädala kolmapäevani, õppisid õpilased inglise keeles. Järgmine nädal jätkus prantsuse keeles. Õppetöö sealjuures ei katkenud ehk uuel nädalal vahetus ainult keel ning õpitavate teemadega läksid õpetajad pooleli jäänud kohast edasi. Meie võõrustajad tõid välja, et vanemate ja kodu toetus õppetöös on äärmiselt oluline ning selle tõttu on süsteem üles ehitatud poolest nädalast poole nädalani, et nädalavahetusel oleks vanematel võimalus lapsi õppetöös toetada ja järele aidata. 

Meile harjumatu oli näha, et lapsed ei kasutanud vahetusjalanõusid. Mõni laps oli kummi saabastega lugemistunnis, see jäi silma ning selle kohta küsides öeldi, et soovi korral võib vahetada, kuid see pole kohustuslik.  

Mida õppekäik meile õpetas? 

Eesti lasteaia- ja koolisüsteem pakub lastele lõuna ajal sooja sööki, hommikuti ja õhtuti lisa söögikordasid, mida peame kindlasti meie tugevuseks. Eesti haridusasutuste keskkond on korrastatud või hoopis uute majadena ehitatud. Inglismaal ei ole pandud nii suurt rõhku välisele keskkonnale, puhtusele, mis mõneti oli meile liigagi harjumatu. Samas jäi see mõttekohaks, kas ja kuidas meie saaksime korraldada lasteaia rühmades sealse meeskonna tööd ümber nii, et täiskasvanute lastega tegelemise aeg kasvaks ja muud kohustused selle võrra väheneksid.  

Kinnitust saime, et aktiivsel ehk päevasel perioodil mitme täiskasvanu samaaegne koostöö on lapsi, laste arengut ja hariduse eesmärke toetav. See paistis silma nii lasteaia ja kooliruumides ringi liikudes kui ka kuulates asutuste tutvustusi. Õppimine läbi kogemuste ja katsetuste jäi silma nii lasteaias kui koolides ning õues viibimise harjumused, mis on kindlasti koht, mida saaksime arendada ja millele rohkem rõhku panna.  

Oluline osa sellistel õppekäikudel on Rae valla haridusjuhtide koostöö edendamine ning ühtse teadmisruumi loomine. Omavahelised mõttevahetused haridusasutustes nähtust ja kogetust ja võimalused midagi uut oma asutustesse kaasa võtta aitavad hästi kaasa meie valla hariduse arengule tervikuna.