Õpetajate leidmine ja hoidmine on Rae valla hariduse üks tõsiseimaid väljakutseid. Kiiremini kui kusagil mujal Eestis kasvab aasta-aastalt meie koolides õpilaste arv ning kerkib juurde uusi koole ja lasteaedu. Sel sügisel avas uksed Kindluse Kool, kuhu tuli samaaegselt komplekteerida kogu maja meeskond ja kus praeguseks töötab 17 õpetajat. Novembris valmisid Assaku lasteaia 4 uut rühma, mis on ka tänaseks täies mahus töötajatega mehitatud. Valla jaoks tähendab koolide ja lasteaedade sellise kiirusega kasv, et iga aastaga vajame üha rohkem õpetajaid, kelle leidmine muutub aina keerulisemaks. Kui sel õppeaastal on meie koolides ja lasteaedades kokku 540 õpetajat, siis võrdlusena oli viis aasta tagasi meil õpetajaid 355 ja 10 aastat tagasi 217. Viimastel aastatel võetakse Rae valla koolidesse tööle ca 60–70 uut õpetajat aastas, seda nii uute klasside avamiseks kui ka töölt lahkuvate õpetajate ja lastega vahepeal koju jäävate õpetajate asemele. Kahjuks lahkuvad paljud uued õpetajad koolist töölt juba esimesel tööaastal – meie koolidesse jääb ka teiseks õppaastaks ca 80% koolis tööd alustanud õpetajatest. Ja nagu näitab ka värske Riigikontrolli aastaaruanne „Esmatähtsate avalike teenuste tulevik“, siis püsib koolis tööl üle viie tööaasta vaid veidi üle poole tööle tulnud õpetajatest. Lahkumise põhjuseks tuuakse ühiskonna poolt esitatud suuri nõudmisi õpetaja tööle, töö stressirohkust ja et töökeskkond ei paku piisavalt tuge.
Kuna kvalifikatsiooniga õpetajaid liigub tööjõuturul vähe, õpetaja eriala ei ole õppima astujate seas piisavalt populaarne ning noored ülikoolilõpetajad ei kata Eesti koolide vajadusi, eriti aineõpetajate osas, siis on väga oluline hoida ja toetada igat õpetajat, kes koolis tööd alustab. Peame tegema kõik endast oleneva, et õpetaja meile püsima jääks ning alustavad õpetajad jääksid valitud kutsele truuks. Rae vald on omalt poolt panustanud õpetajate motiveerimisse juba täiendava töötasu ja kaasaegse töökeskkonna loomisega. Üks võimalus pakkuda alustavale õpetajale suuremat tuge on süsteemne mentorlus, kuna uuringute, sh TALIS 2013 ja 2018, põhjal on teada, et õpetajate professionaalsel arendamisel on väga oluline toetada just õpetajate üksteiselt õppimist. Mentorlussüsteem tugevdab juba alustavate õpetajate ja nende mentorite puhul üksteiselt õppimist ning selle kaudu kogu valla õpetajate arengut. Lisaks noortele õpetajaametit alustavatele õpetajatele on oluline toetada ka töökohta vahetanud õpetajaid, et aidata neil kohaneda uue organisatsioonikultuuriga ja meeskonda sulanduda.
Rae valla koolid on erineva suurusega ja omanäolised, niisamuti on mentorlus kooliti korraldatud erineval moel ning mentorite teadmised ja väljaõpe erineva tasemega. Küll on aga vajadus õpetajaid leida ja hoida kõigil ühine. Mistõttu oleme juba koolijuhtide ettepanekul leppinud kokku mentorõpetajate rahalises motiveerimises. See omakorda on tekitanud vajaduse ühtse mentorlussüsteemi järele, et tagada kõikidele meie koolides alustavatele õhutajatele samal tasemel läbimõeldud ja kvaliteetne tugi olenemata sellest, kas õpetaja alustab tööd Vaida, Lagedi, Peetri, Jüri, Järveküla või Kindluse koolis.
Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et aasta lõpuks on valmis „Mentorluse hea tava Rae valla haridusasutustes“ ning koolitatud ja väljaõppe saanud 19 mentorõpetajat kõikidest valla koolidest. Tegevus on toimunud EL-i rahastatud projekti „Rae valla õpetajate mentorlussüsteemi loomine“ raames ja partneriks mentorluse hea tava koostamisel ja mentorite koolituse läbiviimisel oli OÜ Arengupartner konsultant ja koolitaja Mari Nõmm. Kaardistasime koolide olukorra mentorluse osas, töötasime välja uued ühtsed põhimõtted, millest inspireerituna lihvisime koos lasteaedade juhtide ja õpetajatega mentorluse hea tava selliseks, et see oleks laiendatav ka lasteaedadesse. Kokkuvõttes oleme kirja saanud meie haridusasutuste jaoks just need põhimõtted, mis annavad hea raamistiku mentorluse läbimõeldult rakendamiseks ning millest lähtuvalt uusi mentoreid koolitada.
Projekt on saanud väga positiivse tagasiside nii juhtrühma liikmete, koolitusel osalejate kui ka haridusjuhtide poolt. Sellise vallaülese projekti oluline lisandväärtus on koolidevahelise koostöö arendamine. Kõik meie koolid panustasid projekti koostamisse, mentorluse hea tava väljatöötamisse, koolituse käigus saadi ülevaade erinevate koolide kogemustest, mida jagasid kaaskoolitajatena meie oma inimesed.
Mentorluse arendamiseks jätkame valla poolt koordineeritud tegevusi – järgmisel aastal on plaanis koolitada uus grupp mentoreid, oleme käivitanud mentorluse õpikogukonna, et omavahel kogemusi, häid praktikaid ja infot jagada.
OÜ Arengupartner konsultant ja koolitaja Mari Nõmm.
Mul on hea meel, et Rae vald on oma kogukonda väärtustades, koole oluliseks pidades ja õpetajaid toetades otsustanud koordineerida koolide ühistööd mentorluse hea tava kokkuleppimisel ning leidnud finantseerimisvõimalused alustavate mentorite koolitamiseks ja mentorite tegevuse rahastamiseks. See on suurepärane näide, kuidas head haridust, õpetajat ja koolijuhti hinnatakse mitte ainult sõnades vaid ka tegudes. Olen väga tänulik kõigile haridusjuhtidele, kaaskoolitajatele, õppivatele õpetajatele – ilma teieta ei oleks mentorluse head tava, alustavaid õpetajaid toetavaid mentoreid ega ka häid koole! Ja muidugi loodan, et meie tegevusega saavad liituda lasteaiad, sest tahe ja valmidus selleks on olemas, nagu ka teadmine, et koolitee algab lasteaias.
Programmis osalenud Liza Helisma-Volt (Peetri Lasteaed-Põhikool).
Olen selle võimaluse eest väga tänulik, et mentorkoolitusel osaleda saan. See on suurepärane, et Rae vald sellise koolituse oma õpetajatele võimaldab, sest mentorlusel on suur roll meie koolides uute kolleegide sisseelamisel ja paikseks jäämisel. Väga inspireeriv on koolituse käigus tutvuda erinevate Rae valla koolide ja õpetajatega, sest igaühelt on midagi õppida ja kõrva taha panna. Koolitaja on meeldiv ja oskab meid huvitavate ülesannete kaudu panna arutlema ja kogemusi jagama. Mentorkoolitusel osalemine annab mulle õpetajana kindlasti juurde enesekindlust ja teadmisi, millega uut kolleegi toetada, et