Tänane kriis on homse päeva kütus

Kaks kuud eriolukorda lõi segi Rae Huvialakooli plaanid, ent tõi esile ka arengusuunad, kuhu edasi liikuda. Aprillis plaanis Rae Huvialakool võtta vastu oma arengukava järgmiseks viieks aastaks. Olime selle nimel töötanud juba sügisest saadik, korraldanud küsitlusi ja töötubasid, kaasanud huvigruppe, analüüsinud tulevikuperspektiive. Ent siis tuli eriolukord ja alustatu jäi pooleli. Vaja oli hakkama saada homsega, mitte järgneva viisaastakuga.

Digielu väljakutsed

Üsna kohe tõi eriolukord ja alguspäevade šokk välja õrnad kohad ja ka  inimloomuse eripalgelisuse. Kes ootas vaikselt, mis saama hakkab, kes käsku kuskilt kõrgemalt, kes haaras kinni olemasolevatest võimalustest ja püüdis tavapäraselt jätkata… Üks oli selge: nagu lõviosal teistelgi koolidel, osutus meie nõrkuseks digipädevus ja ka tehnoloogilised vahendid, millest ei piisanud täismahus kvaliteetse distantsõppe läbiviimiseks. Olgu märgitud, et kui üldhariduskoolide õpetajatel on viimastel aastatel olnud võimalus HITSA projektide kaudu oma digioskusi lihvida, siis huvihariduskoolidele see programm ei ole laienenud. Olime alles kavandamas oma õpetajate ja treenerite digihüpet.

Esimene Zoomi-koosolek oli elevusttekitav, 31. enam mitte. Oma armast õpilast koduklaveril mängimas näha oli südantsoojendav, ent tema häälest ära pilli nädalaid kuulata enam mitte. Ja kuidas ikkagi oleks kõige parem viia kaugõppes läbi võrkpallitreeninguid ja keraamikatunde? Igapäevastele kuidas-küsimustele vastuste leidmine ja seeläbi oma piiride laiendamine, puuduvast, aga ka võimetest ja võimalustest teadasaamine on vast üks koroonaaja olulisim positiivne külg (korraliku kätepesuharjumuse kõrval muidugi J).

Maikuus viisime läbi küsitluse oma lapsevanemate hulgas, et saada tagasisidet distantsõppe kohta. Vastanuid oli 161, nii muusika- kui spordi-, mõnevõrra vähem kunstiosakonnast. Distantsõppevorme, mida meie õpetajad kasutasid, oli seinast seina: alates telefonikõnest ja e-kirjaga ülesannete saatmisest videotundide ja õppefilmideni. Videotunnid on need, mida nii mõnigi lapsevanem näeks edaspidigi võimaliku töövormina, kui näiteks laps kerges nohus, aga pillitunnis saaks osaleda. Ja tulevikuski on teretulnud põnevad väljakutsed, õppevideod ja äpid virtuaalülesannetega.

Ligi 34% vastanud lapsevanematest märkis, et nende hõivatus oma tööga tegi koduse õppe korraldamise keeruliseks. 23% tunnistas, et ei osanud lapsi juhendada ja 15% puhul oli takistuseks kehv internetiühendus. Nende kõrval, kes huvikooli distantstegevuses positiivset ei näinud, oli hulgaliselt neid, kes tõid välja rõõmustavaid taipamisi. Näiteks: „Laps planeerib oma aega paremini ja saab valida ülesannete järjekorda“, „Saime teostada tööd endale sobival ajal“, „Innustamaks last tegin ise samuti trenni“, „Endal on olnud rohkem aega jälgida lapse õppimist“, „Videotunnid on oma kesisest kvaliteedist sõltumata ägedad“, „Harjutamiseks oli rohkem aega. Salvestuste tegemine innustas rohkem pingutama, harjutama“.

Pea 46% vastanutest hindas distantsõppe läbiviimist hindele „5“ ja ligi 35% hindele „4“. Meile on aga väga olulised ka nende arvamused ja ettepanekud, kes panid madalama hinde ja olid konstruktiivselt kriitilised. Saime lapsevanemate vastustest ka tagasisidet, et paljud pole teadlikud, et Rae Huvialakoolil on eraldi Stuudium, mille kaudu toimub suhtlemine ning saab oma lapse edenemist ja hindeid jälgida.

Programmiline õpe ja hea lastetuba

Kuigi paarikümneaastase kooli puhul on ehk selge, mida tehakse, on siingi hea vahel kooli eesmärgid ja lapsevanemate ootused üle vaadata. Sellest lähtuvalt saame oma tegevussuundi ja õppesisu korrigeerida.

Küsisime lapsevanematelt, mis on nende jaoks lapse õpingutel esmatähtis, valida sai vaid ühe prioriteedi. Kolmandiku jaoks on kõige olulisem hea lastetuba – see, et laps saaks huvialakoolis õppides eluks vajalikke oskusi, nagu loovuse kasutamine, eesmärgipärane tegutsemine, enesejuhtimise ja koostöö oskused. Pea samapalju (31%) hindab eelkõige programmilist õppetööd kui olulist osa lapse mitmekülgsest haridusest. Viiendiku jaoks on kõige olulisem süvendatud erialane ettevalmistus tulevikuks ja edasiõppimiseks. Kõige vähem (16%) on neid, kelle jaoks huvialakool on eelkõige koht, mis aitab sisustada lapse vaba aega.

Rae vald on praegu arendamas oma haridus- ja noortevaldkonda ning jätkame meiegi oma kooli arengukava tegemist.

Sel kevadel olime sunnitud ära jätma sisseastumiskatsed muusikaosakonda ja juunis toimuma pidanud suvelaagri.

Sisseastumiskatsed tulevad augustis, jälgige teateid meie koduleheküljel http://huvikool.rae.ee/ ja FB-lehel https://www.facebook.com/raehuvikool/

Fotol: Riina Lõhmuse viiuliõpilane Elizabeth Riives veebitunnis.

Fotol: 27. veebruaril toimus esmaabikoolitus paarikümnele õpetajale. Veel ei osanud keegi karta, et õige pea ootab ees paarikuine karantiin.