Esimesel septembril tervitas Kindluse Kooli õpilasi uus koolijuht Reelika Turi. Kuigi Reelika asus ametisse juunikuu algul, siis esimene september oli tema esimene koolipäev Rae valla haridusmaastikul, kus kogu koolimaja ja hoov kajasid laste kilgetest.
Reelika on pärit Põhja-Pärnumaalt Vändrast ning hetkel elab Rae vallas. Koolijuhina on Reelikal kogemust 4 aastat naabervallas Raasiku Kooli juhina ning õpetajana on ta saanud kogemuse Pelgulinna Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Reelikal on psühholoogia bakalaureuse ja magistrikraad Tallinna Ülikoolist. Ta on Noored Kooli programmi vilistlane, õppides programmi ajal juurde pedagoogilisi õppeaineid. Selle aasta jaanuaris alustas Reelika EBS-is juhtidele mõeldud üheaastast ärijuhtimise magistrantuuri.
Reelika sõnul on sisseelamine kulgenud väga ladusalt. Juba suve hakul tööle asumine võimaldas olla kaasas personali värbamisprotsessis ning tänaseks on nii uus koolijuht kui ka personal end teemadega kurssi viinud ning töö käib täie hooga. Kindluse Kooli suurimaks väljakutseks peab Reelika kvaliteetse personali leidmist ja mõnusa töise õhkkonna majja loomist. Kindluse Kool on kahel järgmisel aastal kasvamas 100+ õpilase võrra, mis tähendab, et koolil on vaja pingutada, et oma traditsioone ja süsteeme pidevalt muutuvas keskkonnas luua ja hoida. Kindluse Kooli juhina peab ta oluliseks, et otsused oleksid tehtud südamega. Sama tähtis on, et kolmas kooliaste oleks heaks hüppelauaks õpilaste järgmiste valikute tegemisel.
Muide, Reelika hobiks on jalgpall. Nimelt on ta juba 15 aastat olnud jalgpallikohtunik Eestis ning 7 aastat rahvusvaheline kohtunik. Soovime Reelikale edu nii haridusmaastikul kui ka jalgpalliplatsil!
Koolikell helises uue juhiga ka Järveküla Koolis. Triinu Luiga nimi on Rae valla haridusmaastikul tuttav, ta alustas tööd haridusvaldkonnas 2005. aastal Jüri Gümnaasiumis ning on omandanud kogemusi õppejuhina Järveküla Koolis. Sel suvel alustas ta Järveküla Kooli direktori ametikohal. Triinu toob välja kaks põhimõtet, mille järgi ta soovib kooli juhtida — turvalisus ja tasakaal. Kui õpetajad tunnevad end koolis turvaliselt, siis julgevad nad avatult rääkida väljakutsetest, nad on valmis abi küsima ja seda ka vastu võtma. Selliste õpetajate õpilased saavad aru, mis erinevus on asjade omandamisel ja ära tegemisel. Lõpptulemusest ehk veel tähtsamgi on protsess lõpptulemuseni jõudmisel. Eksimine on selle protsessi loomulik osa. End turvaliselt tundvad õpilased julgevad eksida, neist teada anda ja on valmis neist õppima. Kui lapsevanem tunneb, et last on kooli turvaline saata, siis tema häälestus on koostööl. Selline lapsevanem on kooli jaoks kaasa mõtlev partner. Kolm osapoolt — kool, kodu ja õpilased peaksid olema omavahelises tasakaalus nagu võrdkülgne kolmnurk, kus ükski külg ei domineeri.
Pärast suvevaheaega ja distantsõppe kogemust on lapsed rõõmuga tagasi koolis. Otsekontaktis suhtlemist ekraan lõputult asendada ei saa. Küll aga tuleb taas õppida üksteisega arvestamist ning keskendumist koolitöödele. Sügisel tulevad õpilased heameelega kooli. Peame aga ühiselt pingutama, et koolirõõm kestaks suve alguseni välja.
Pildil 1: Reelika Turi
Pildil 2: Triinu Luiga