Liikumise osakaal meie elus on saanud uue tähenduse – pole nädalavahetust, kui ei toimuks mõnes Eesti piirkonnas liikumisega seotud rahvaüritust. Õhtuti on spordikeskuste parklas keeruline leida vaba kohta ning spordiriiete valik on suurem kui kunagi varem. Kas me aga selle kõige juures liigume ikkagi piisavalt? Kas võimaldame ja suuname teadlikult oma lapsi liikuma sellisel viisil, et see olekski loomulik ja iseenesestmõistetav osa tema igapäevaelust?
Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma päevas vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine (WHO, 2010). Kahjuks aga näitavad Tartu Ülikooli Liikumislabori uuringud, et koolipäevadel liigub 7–13-aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas. Ligikaudu viiendik lastest ei liigu ühelgi päeval minimaalsel soovituslikul tasemel. Piisavalt ei liigu ka lapsed, kes mitu korda nädalas trennis käivad, kui see jääb nende ainsaks liikumisvormiks. Kuna argipäevadel viibivad lapsed suure osa ajast koolis, siis siin on koolil ühtaegu nii võimalus kui ka kohustus neid kehvapoolseid näitajajaid muuta ja ümber kujundada.
Jüri Gümnaasium on enda südameasjaks võtnud kogu koolipere liikumisele suunamise ja tegeleb juba kolmandat aastat süsteemselt selleks tingimuste leidmise ja loomisega. Sama kaua ollakse osa ka Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) programmist, mille on ellu kutsunud Tartu Ülikooli Liikumislabor ning mis on juba praeguseks andnud olulise panuse Eesti laste liikumisharjumuste ümberkujundamisse. LKK lähtub neljast põhimõttest: aktiivne liikumine vahetunnis, aktiivne liikumine ainetunnis, liikumisõpetus kui kehalise kasvatuse tulevik ning aktiivne koolitee.
Kooli koridorid ja maja ümbrus pakuvad täna õpilastele erinevaid võimalusi, et veeta aega aktiivselt liikudes (ronimisseinad, mänguväljak, pinksilauad, pallid, põrandamängud jm). Meie õpetajad tegutsevad selle nimel, et muuta ainetunnid mitmekesisemaks ja liikuvamaks. Ühiselt panustatakse sellesse, et koolipäev sisaldaks võimalikult palju aktiivset tegevust. Praegune uus reaalsus soosib samuti rohkem liikumist, seda eriti õues. Tänaseks on meil arusaam, et aktiivseks ainetunniks ja vahetunniks peab igaühes meis olema tahtmist, avatust ja kuhjaga leidlikkust. See võimaldab õpetajatel ja õpilastel õppida igal pool ja ajal.
Koolimaja ümbruses on igal koolipäeval hulgaliselt jalgrattaid, tõukerattaid ja rulasid – tihti jääb nende hoiustamiseks ruumi väheseks. Aktiivne koolitee võiks ideaalis olla iga õpilase üks väike osa päevast. Tänasel päeval võiks iga lapsevanem, kes lapse autoga kooli toob, mõelda, kas ehk on koolist veidi eemal mõni peatumiskoht, kust laps turvaliselt kooliteele saata, et anda talle võimalus liikumisest rõõmu tunda.
See aasta on kinnitanud, et liigume õiges suunas. Liikumist kui üht olulist koolipäeva osa väärtustavad nii õpilased kui ka õpetajad, muuhulgas on meid märgatud ja tunnustatud. Jüri Gümnaasium on sellest sügisest LKK vapikool ning lisaks ka aasta tegija laureaat kategoorias „Parim distantsõppega kohaneja“.
Need tunnustused motiveerivad kooli edasi püüdlema selle nimel, et meie õpilastest kasvaksid aktiivsed, liikuvat eluviisi väärtustavad kodanikud. Ainult liikumist soosivate tingimuste loomisest ja tegevuste olemasolust aga ei piisa – äärmiselt oluline on ka täiskasvanu roll ja eeskuju liikumisharjumuste kujundamisel.
Fotod. Erakogu.