Tallinna Ülikooli andragoogika teise kursuse üliõpilased aitasid kevadsemestril Rae vallal analüüsida täiskasvanuhariduse hetkeseisu ning välja selgitada täiskasvanuhariduse võimalused ja vajadused erinevate sihtrühmade seas. Uuringu käigus kaardistasid üliõpilased nelja erinevat sihtrühma – keskused, kogukond ja valla elanikud, haridusasutused ja ettevõtted. Uuringu keskmes oli nende sihtrühmade osalus ja panus Rae valla täiskasvanuhariduse valdkonnas. Lisaks uuriti täiskasvanuhariduse pakkumisega seotud võimalusi ja vajadusi, arvestades erinevate sihtrühmade spetsiifilisi nõudmisi ja ootusi.
Uuringu eesmärgiks oli analüüsida Rae valla täiskasvanuhariduse hetkeseisu ning välja selgitada täiskasvanuhariduse võimalused ja vajadused erinevate sihtrühmade seas. Määratlesime sihtrühmadena neli peamist: keskused (nt raamatukogu, spordi- ja noortekeskus, sotsiaalkeskus jms), kogukonnad (nt külade seltsid ja elanikud), haridusasutused ning valda registreeritud koolitusettevõtted. Uuringu keskmes oli nende sihtrühmade osalus ja panus Rae valla täiskasvanuhariduse valdkonnas.
Enesearengut väärtustatakse
Tulemused näitavad, et valla elanikud teadvustavad enda koolitamise ja enesearengu olulisust. Enesearengu võimaluste leidmise peamise takistusena nimetati huvipakkuva koolituse puudumist, millest järeldub, et koolitusprogrammide kohandamine vastavalt osalejate vajadustele võib suurendada koolitustel osalemise aktiivsust. Teisalt toodi välja teabe puudumine selle kohta, milliseid enesearengu võimalusi üldse vallas pakutakse.
Selgus, et info koolituste ja täiskasvanuhariduse võimaluste kohta ei ole koondatud ühele platvormile ja valla elanikud eelistaksid teavet saada sotsiaalmeedia kanalitest (eelkõige Facebookist), mida kasutatakse kõige rohkem. See tulemus näitab, et sotsiaalmeedia platvormidel on oluline roll täiskasvanuõppe reklaamimisel ja selle potentsiaalse huviliseni jõudmisel. Järeldub, et oluline on parandada informatsiooni kättesaadavust ja jagamist, sealhulgas valla veebilehel, sotsiaalmeedias ja muudes kanalites ühtlustada infot.
Uuringu tulemused näitavad, et Rae valla elanikud on valmis panustama täiskasvanuhariduse arendamisesse, pakkudes erinevaid koolitusi ja täiskasvanuharidusega seotud tegevusi: nt võõrkeelte tunde, kogukonna töötube, käsitööoskuste arendamisega seotud tegevusi, täiskasvanute kunstiringe või täiskasvanutele rahatarkuse jagamist. Seega on siin oluline ressurss Rae valla täiskasvanuhariduse arendamiseks ja võimaluste kasvatamiseks.
Koordineerimist on vaja
Samuti tuli välja, et elanikud ei ole kursis, et nad võivad ise tegevusi algatada ja puudust tuntakse infost, kuidas oma algatusvõimet saaks vallas realiseerida. Sellest järeldame, et kohalik kogukond on aktiivne ja huvitatud täiskasvanuharidusest. Ettepanekuks on toetada kohalikke algatusi ja külaseltse täiskasvanuhariduse edendamisel ning arendada täiskasvanuhariduse võimalusi vastavalt elanike vajadustele ja huvidele. Ilmnes, et Rae vallal on head ressursid tegevusteks vajalike ruumide näol (nt valla raamatukogu), kuid nende olemasolust ei olda teadlikud ja võimalik oleks sellist teavet valla infokanalite jagada. Seega vajaks koolitusinfo kõrval koordineerimist ka teave ruumi kasutusvõimaluste kohta, tuleks selgitada, millised on elanike ressursid ning potentsiaal panustada.
Ilmnes, et Rae valla haridusasutuste juhid näevad enda organisatsioonide panust täiskasvanuharidusse pigem toetavas rollis. Ollakse valmis panustama, olemasolevaid ressursse jagama, kuid ei seostata enda sellist tegevust täiskasvanuhariduse valdkonnaga ega nähta selles ka oma vastutust.
Koolid on valmis andma õppetegevuseks ruume ja leidma võimalusi huvihariduse laiendamiseks täiskasvanutele. Koolijuhid näevad, et täiskasvanuharidusel peaks olema vallas kindel eestvedaja. Selle tühimiku võib vallas täita kas selleks volitatud eestvedaja (nt täiskasvanuhariduse ekspert või koordineerija) või asutus (nt kultuurikeskus, mis juba pakub täiskasvanutele ümber- ja täiendõpet).
Vallas on potentsiaali
Rae vallas registreeritud koolitusettevõtted nimetasid mitmeid olulisi mõttekohti. Esmalt toodi esile, et sageli ei pakuta koolitusi sihipäraselt Rae valla elanikele, kuid pea kõik vastanud olid valmis edaspidiseks koostööks vallaga. Teiseks selgus ootusena vallale, et ruumide rendisüsteem vajaks muutmist. Vallalt oodatakse toetusi reklaami ja sponsorluse näol (koolituste reklaamimist Rae Sõnumites). Oluline on, et koolitusettevõttel on olemas huvi leida lahendusi, kuidas koostöö vallaga paremini toimima saada.
Kokkuvõtteks saab öelda, et Rae vallal on olemas potentsiaal toetada täiskasvanuharidust ja pakkuda selleks mitmekülgseid võimalusi ning sihtrühmadel on valmisolek sellesse ka ise panustada. Tõhusaks koostööks on vaja paremat kommunikatsiooni kõigi sihtrühmade vahel ja valla elanikele. Sobivaks kanaliks on nii Rae Sõnumid, aga eelistatud on valla sotsiaalmeedia kanalid (Facebook).
Kaardistamise tulemusena selgus, et väga palju on Rae vald täiskasvanuharidusse juba panustanud, vallalt oodatakse veelgi paremat koordineerimist ja eestvedajate võimestamist selliseks tööks. Vallal on olemas ressursid ruumide näol keskustes või haridusasutustes, mille kasutamist saaks veelgi tõhustada.
Uuringu lisaväärtuseks oli võimalus mõtestada sihtrühmadel enda panust ja rolli valla täiskasvanuhariduses, et tõuseks teadlikkus elukestva õppe võimalustest ja vajadusest oma kodukohas ja enesearengu mõttes.
KOMMENTAAR: Marju Randlepp, Rae Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja
Rae vald osales täiskasvanuhariduse programmis „Täiskäik“, mille korraldajad olid ETKA Andras ja OÜ Kasvulava. Programmis osales 12 kohalikku omavalitsust üle Eesti, eesmärk oli täiskasvanuhariduse mõtestamine, reaalsete tegevuste ellukutsumine, hoo andmine ja koostööpartnerite leidmine. Programmi käigus jõudsime Rae meeskonnaga selleni, et seadsime fookuse täiskasvanuhariduse olukorra kaardistamise, kuna selles valdkonnas meie vallas küll erinevaid tegevusi toimub, ent ei olnud terviklikku ülevaade sellest, mis on hästi või arendamist vajab. Rae vallal on hea koostöö Tallinna Ülikooliga, kellega koos töötati täiskasvanuhariduse valdkonnas välja ka mikrokraad kohaliku omavalitsuse juhtimises. Seega alustasime koostööd „Täiskäik“ projekti raames andragoogika eriala õppejõudude ja üliõpilastega. Üliõpilased viisid läbi küsitluse, et kaardistada juba toimuvad tegevused ja kogukonna ootused täiskasvanuharidusele. Analüüsime oma meeskonnas
uuringu tulemusi ja seminari käigus pakutud ettepanekuid ning lepime kokku tegevused, kuidas kogukonda paremini teavitada täiskasvanuhariduse võimalustest ning tegevusi paremini koordineerida.
Pildil: Tallinna Ülikooli andragoogika tudengid