JÜRI GÜMNAASIUM on tänapäevane ja innovaatiline kool, kus 10. klassi astuja saab valida reaal-, ettevõtluse ja rahvusvaheliste suhete ning rekreatsiooni ja kultuurikorralduse õppesuuna vahel.
Õppetöö gümnaasiumis on korraldatud perioodõppena, tunnid on 75 minuti pikkused. Pärast igat perioodi toimub arvestuste ja valikkursuste nädal. Olenemata suunast on igal õpilasel võimalus valida 8 Jüri Gümnaasiumis pakutavat valikkursust: 10. klassis 3 valikkursust, 11. klassis 3 valikkursust ja 12. klassis 2 valikkursust.
Üldinfo õpilaste gümnaasiumiastmesse vastuvõtmiseks
2021/2022. õppeaastal moodustatakse Jüri Gümnaasiumis 10. klassid kolme õppesuunaga:
• reaalsuund
• ettevõtluse ja rahvusvaheliste suhete suund
• rekreatsiooni ja kultuurikorralduse suund
Katsed 10. klassidesse astumiseks toimuvad 8. aprillil. Sisseastumiskatsed koosnevad kolmest testist: eesti keel, matemaatika ning võõrkeeled. Katsetele registreerimiseks avatakse link kooli kodulehel 18. märtsil.
Sisseastumiskatsete tulemuste põhjal koostatakse sooritajate pingerida, mis avalikustatakse koodidega hiljemalt kolm nädalat pärast sisseastumiskatsete toimumist kooli veebilehel.
Vestlused tulevaste klassijuhatajatega toimuvad 10.–14. juunil, millele registreerimine avatakse kooli kodulehel 25. mail 2021.
Jüri Gümnaasiumi gümnaasiumiastmesse õpilaste vastuvõtmise tingimusete ja korraga ning õppekavaga saab lähemalt tutvuda kooli kodulehel.
ETTEVÕTLUSE JA RAHVUSVAHELISTE SUHETE SUUND
Antud õppesuuna lõpetanu tunneb majanduse olulisemaid põhimõtteid, oskab hinnata Eesti majanduse arengusuundi ning teab rahvusvahelise majanduse eesmärke ning rakendab vastavaid teadmisi igapäevaelus. Suur erinevate võõrkeelte kursuste arv kindlustab suutlikkuse jätkata õpinguid võõrkeeles, osaleda rahvusvahelistes projektides ning kasutada võõrkeeleoskust rahvusvahelises töökeskkonnas.
REAALSUUND
Antud õppesuuna lõpetanu suudab kasutada matemaatikat ja loodusaineid erinevates eluvaldkondades ning jätkata õpinguid aladel, kus reaalainetel on oluline tähtsus; väärtustab loodusteadusi kui kultuuri osa, määratleb ja lahendab keskkonnaprobleeme, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, on motiveeritud tegelema teadusaladega, kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes.
Füüsika ja tehnika lisakursusel käsitletavad probleemid on õpilastele elulised ning nüüdisaja ühiskonnas laia kandepinnaga, motiveerides õpilasi õppima sügavuti nii keemia, füüsika, bioloogia kui ka geograafia mõisteid, teooriaid ja seaduspärasusi tänapäeva teadusele iseloomulikus kontekstis.
REKREATSIOON JA KULTUURIKORRALDUS
Rekreatsiooni ja kultuurikorralduse õppesuuna lõpetanu väärtustab spordi ja kunstide mitmekesisust, tegutseb kultuurimaastikul informeeritult ning tunneb ennast kultuuritraditsioonide kandjana; peab oluliseks füüsilist aktiivsust, omab algteadmisi nii ürituste korraldusest, erinevate tegevuste spetsiifikast kui ka loodusest ja kultuurist. Suunaõpet toetavad sündmuskorralduse ja projektijuhtimise kursused, mis annavad alusteadmised spordi või kaunite kunstide suunal vaba aja veetmise korraldamiseks. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni kursus analüüsib tähtsamaid seonduvaid mõisteid. Kasutades näiteid erinevatest kultuuridest analüüsitakse kultuuri mõju suhtluskäitumisele ja selle tõlgendamisele ning suhtlusreeglite seost väärtustega. Suunaõppe spordi või kaunite kunstide alusbaasi on võimalik omandada paralleelselt spordi- või huvikoolis.