Uued suunad ja õppe kvaliteet on huvialakooli prioriteedid

Rae Huvialakoolil on seljataga põnev ja tegus aasta. Tähistasime võimsa kontserdi ja vägeva näitusega oma 25. sünnipäeva, algatasime uusi traditsioone ja hoidsime vanu, leidsime uusi koostööpartnereid ja täiustasime õppekava. Oleme rõõmsad, et meil on võimalus pakkuda pea 1000 noorele võimalusi pühenduda muusikale ja kunstile, sportida ja harrastada rahvatantsu. 
  
Muusikakooli uued suunad 
„Kes on möödunud õppeaasta jooksul jälginud muusikakooli tegemisi, on saanud hea ülevaate õpilastele pakutavast sisukast, loomingulisust ja kvaliteetset pilliharidust pakkuvast õppeprotsessist,“ rääkis muusikaosakonna õppejuht Margus Ermast.  Sündinud on mitmed uued suunad ja sündmused. Puhkpilliorkester klarnetiõpetaja Karl Joosep Sinisalu juhendamisel on saanud uue hingamise tänu basskitarri ja kontrabassi eriala lisandumise. „Orkestris on nüüdsest esindatud ülioluline bass-instrument. Bass on iga orkestri tugi, olgu siis puhkpilliorkestri puhul tegemist tuubaga või bigbänd tüüpi orkestris basskitarri või kontrabassiga,“ selgitas Ermast.  
  
Põnevaid arenguid on märgata ja oodata kammerorkestri (juhendaja viiuliõpetaja Mirjam Laaneots) ja rahvamuusikaorkestri (juhendaja viiuliõpetaja Riina Lõhmus) tegevuses. Mõne aasta eest alustanud tšelloeriala õpilased on nüüd juba tublid mängijad, kelle osalusel orkestrite kõla oluliselt värviküllasem. Eelmisel õppeaastal tööd alustanud kandleeriala õpetaja Astrid Nõlvak on toonud põnevat täiendust rahvamuusikasuunale, mängides oma õpilastega rahvamuusikaorkestris kaasa mitmel kontserdil. Hiljaaegu kultuurikapitali rahastuse toel ostetud kahe kromaatilise kandle kõla saate õpilaste esituses kuulata küll tõenäoliselt alles aasta või paari pärast, kuid nende kallite ja kvaliteetsete meistripillide olemasolu on eelduseks tulevikus kogetavatele põnevatele muusikaelamustele.    
  
Muusikat saab meil õppida ligi 350 noort. Muusikakooli uue õppeaasta sisseastumiskatsetele laekus 110 taotlust. Võrreldes eelmise aasta 96 ja veel varasema 70 taotlusega on kasv märgatav. Kahjuks ei ole koolil piisavalt ametikohti ega hoonetes ruume, et võtta vastu kõiki soovijaid. Seetõttu jäi tänavu karmi konkurentsi tõttu välja palju muusikaliselt tublisid noori, kandideeris ju neli õpilast ühele õppekohale, märkis Ermast. „Kooli muusikutepere on väga tänulik, et vallarahvas muusikat kui üht kaunitest kunstidest, nii kõrgelt väärtustab,“ lisas ta.   
 
Kunstikool täiustab ainekavasid ja soosib konkurssidel osalemist 
Kunstikooli tegemised on samuti aasta-aastalt laienenud, keskmiselt õppis kunsti ja keraamikat möödunud õppeaastal 130 noort. Teist aastat tegutsesime Lagedil ja ehkki kunstiklass Lagedi Keskusehoones on tilluke, on kunstihuvilised noored sinna ikka oodatud oma loovust õpetaja Kaija Kesa käe all arendama. Järvekülas ja Jüris saab õppida kunsti põhiõppes, mis kestab neli aastat ja kuhu ootame õppima noori alates üldhariduskooli 5. klassist. Saabuval õppeaastal võtame vastu uue 1. kursuse nii Jüris kui Järvekülas. Põhiõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega, millega tänavu sai hakkama kolm õpilast (juhendaja Marje Tahk). Kunstikoolide lõpetajate töödest valmib sügisel näitus, kuhu saatsime ka oma lõpetajate tööd. Näitus toimub 30.09–29.10.2024 Kullo Lastegaleriis. 
  
Viimastel aastatel on kunstiosakond täiustanud oma ainekavasid, igati on soositud õpilaste osalemine konkurssidel. Näiteks valiti Marje Tahki õpilase Kaur Klementi (põhiõppe 4. kursus) töö näitusele Märjamaal rahvusvahelisel kujutava kunsti biennaalil „Huvitav leid 2024“. Leena Kuutma õpilase Helena Hansoni (põhiõppe 2. kursus) heliplaadikujundus sai kõrge tunnustuse, grand prix oma vanuseklassis, õpilaskonkursil “Helikandja nägu”. 
  
Kunstiõpe väljub sageli klassiruumist: käiakse ühiselt näitustel, joonistatakse-maalitakse õues, käiakse laagrites või külastatakse teisi koole. Näiteks oli 2. kursuse põhiõppe õpilastel hea võimalus näha, kuidas kaitsevad oma lõputöid Viimsi Kunstikooli õpilased. Noored disainihuvilised said koos meisterdamise õpetaja Ilona Terniga osaleda aga Viljandis toimunud kahepäevases laagris NoDi (Noored Disainivad). Meie oma kunstilaager Vaskjalas toimub 27. augustil ja on aasta-aastalt muutunud populaarsemaks. 
  
„Möödunud õppeaastat ilmestasid vahvad sündmused, mis võiksid kooli traditsioone täiendada. Ühine sünnipäevanäitus tõi pildile kunstiosakonna õpilaste saavutused. On oluline, et tööd ei jääks sahtlisse, vaid pääseksid ka näitusele,“ rääkis osakonna juht Tea Tara Tanka ja lisas, et kui kellelgi on pakkuda näitusepinda ja huvi õpilastöid eksponeerida, on koostööpakkumised teretulnud.  
 
Spordikooli õpilased teevad silmapaistvaid tulemusi ja on osa rahvuskoondistest 
Rae Spordikooli jaoks oli möödunud õppeaasta väga edukas ja sündmusterohke, pakkudes meie õpilastele rohkesti võistluskogemusi ja edukaid tulemusi kõigil aladel nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel, rääkis spordiosakonna õppejuht Rain Peerandi. Spordikooli võistkonnad ja individuaalvõistlejad (kergejõustikus ja males) said kaela Eesti meistri- ja karikavõistlustel igat värvi medaleid. Võistlemas käidi ka rahvusvahelistel turniiridel ja võistlustel. „Meil on hea meel, et järjest rohkem spordikooli kasvandikke on murdnud omaealiste Eesti rahvuskoondistesse ja esindavad Eestit. See, et paljud meie treenerid juhendavad rahvuskoondisi, on tunnistus kõrgest kvaliteedist,“ märkis Peerandi.  
  
Septembris ootame spordikooli õppima kõikidele aladele – korv-, jalg- ja võrkpall, male ja kergejõustik – uusi õpilasi ning ka neid, kes on vahepeal treeningud katkestanud. Mõnes grupis on vähem kohti uutele õpilastele, aga kindlasti leiab huviline väljundi Rae Spordikoolis sportimiseks ja enese arendamiseks.  
  
Suvelõpu tegemised ja uus õppeaasta 
Uus õppeaasta algab piduliku avaaktusega 3. septembril kell 18.30 Jüri Kooli aulas, kus jagame infot plaanide kohta ja uued huvialakooli õpilased saavad kohtuda oma erialaõpetajatega. Muusikaõpetajaid on aga võimalus kohata juba enne õppeaasta algust. Nimelt toimuvad 24. ja 25. augustil Lehmja tammikus muusikali „Rasmus ja Maria“ etendused, kus põhilise osa orkestrist moodustavad meie õpetajad, kokku 20 inimest. Lavalistes rollides teevad tuntud näitlejate kõrval kaasa kooli vilistlased Berit Hallik ja Meriliis Saar.  
  
Veel enne õppeaasta algust, 27. augustil, toimub Vaskjalas kunstilaager 7–12-aastastele lastele. Mõnele vabale kohale saab veel registreerida, vt kuulutust kodulehe avalehel https://huvikool.rae.ee/. 
  
1. oktoobril toimub Rae Kultuurikeskuses rahvusvahelise muusikapäeva raames muusikakooli õpetajate ja õpilaste ühiskontsert. See on jätk menukale, paari aasta tagusele kontserdile „Laval on õpetajad”. 
  
Kunsti- ja spordiosakonnas õppimiseks ning muusikaosakonna rühmaõppesse saab taotlusi teha haridusinfosüsteemis ARNO alates 20. augustist. Kooli tegemistest saab lugeda FB-lehekülgedel Rae Huvialakool ja Rae Spordikool. 
  

Lõiming on õppetöös oluline 
Siiri Laid, Rae Huvialakooli direktor 
Huvikooli üks eesmärke on noorele inimesele suuna näitamine tema elukutse valikul. Lisaks pilliõppele pakub Rae Huvialakool arvutimuusikaõppe baasil heliinseneri teadmisi ja oskusi, mida reaalselt harjutatakse juba õppeprotsessi käigus. Oluliseks märksõnaks on siin lõimumine mitteformaal- ja formaalõppe vahel, kus huvikoolis õpitud helitehnikaalaseid teadmisi saab noor rakendada kooli üritusi helindades ning kooli kunsti- või robootikatundides projekte läbi viies.  
  
Käesoleval õppeaastal kasutas Valter Salong oma helirežiialaseid oskusi loovtöö tegemisel, kui valmis CD-plaat viie muusikapalaga. Selle protsessi viis õpilane algusest lõpuni ise läbi: meloodia ja harmoonia loomine, rütmielementide loomine, partiide salvestamine virtuaalsete instrumentide, audio salvestamine erinevate mikrofonidega, arranžeerimine, heliridade omavaheline sobitamine ehk miksimine, heliriba lõppviimistlus ehk masterdamine ning CD plaadikatte disainimine Photoshopis koos värvilise väljaprindiga. Sellise tervikprotsessi tegi tehniliselt võimalikuks projekti „Noorte heaks“ rahastus 10 500 euro ulatuses, mille raames osteti Rae Huvialakoolile printimislahendus ja tarkvara. 
 
Foto: Rae Huvialakooli lõpuaktus. Foto autor Terje Atonen.