Uus koolijuht Alari Allika: Tasakaal tuleb leida igal pool läbi elu

1. augustil alustas Lagedi kooli ja lasteaia juhina tööd Alari Allika. Alari on pärit Rakverest, kuid ülikooliõpingud viisid ta Tallinna. Haridusvaldkonnas on Alari töötanud üle 10 aasta, esmalt Merivälja Koolis ning seejärel Randvere Koolis. Rae Sõnumid rääkis uue koolijuhiga veel enne kooliaasta algust augustikuu keskel.

Kuidas sisseelamine Lagedi Koolis on möödunud? 

Tegevusi on olnud omajagu, kuna ma pole otseselt hariduse juhtimist õppinud, vaid ettevõtte juhtimist, siis kõikvõimalike süsteemidega tutvumine on võtnud omajagu aega. Sisuliselt olen teinud tööd nüüd kolm nädalat. Esimene nädal möödus värbamiste ja vestlustega koos õppejuhi ja kaasatud majasiseste spetsialistidega. Lisaks erinevate keskkondadega tutvumine.  

Teisel nädalal sai käidud valla inimestega tutvumas, lisaks oma maja sees planeerimised ja sisseelamine kõiksugu kordadesse ja seadustesse, mis puudutab töölepinguid.

Kolmandal nädalal toimus juba suuremas mahus võrgustiku loomine. Päev Nissi koolis hariduse infopäeval, kus sai kuulda Saue valla hariduselust ja haridusministrilt uutest muudatustest. Kaks päeva Roostal Rae valla õpetajate suvekoolis, kus õppejuhiga planeerisime koos aasta algust. Nädala lõpetasin enda lasteaiapersonaliga vestluseid pidades ja mentoriga kohtudes.

Ütleme nii, et tunnen ennast üsna hästi, mõlema õppejuhiga sujub koostöö hästi ja ka nii palju, kui personaliga olen kokku puutunud, on mind hästi vastu võetud. Vaikselt hakkavad näod ja nimed kokku jooksma. Eks ärevus ole sees, kõiki kooli ja lasteaia õpetajaid ei ole veel näinud ning muidugi lapsi ju veel ei ole. 

Millise koolijuhina sa end näed?

Ma pean ennast selliseks inimeste inimeseks. Ma tahaksin näha ennast konkreetse ja selge sõna ning kindla sihiga. Majades tahan olla nähtav ja olemas olla, kasvõi päev nädalas, kus õpin lapsi ja õpetajaid tundma ning olen nende jaoks olemas. Minu ülesanne on luua õpilastele ja töötajatele parim keskkond, et õpilased saaksid kasvada suureks ja paista kaugele.

Ma tahaksin olla meeskonnajuht, keda austatakse selle pärast, mida ma teen ja kuidas ma teen. Oluline on anda oma meeskonnale piisavalt vabadust ise tegutsemiseks ja kaasata neid parajalt otsustamisse ja planeerimisse, et neil oleks selge arusaam, kuhu me kõik koos suundume ja miks.

Kahe asutuse ja meeskonna juhtimine on keeruline, ühtselt ei ole seda võimalik juba ajalise keerukuse tõttu teha, sest kui õpetajad saavad koos olla, ei ole see võimalik lasteaiapersonalil ning vastupidi. Seega pean suutma ennast jagada nii, et ka lasteaiaõpetajad oleks hoitud.

Õnneks on mulle ette tehtud väga head tööd kõiksugu kordade ja paberimajandusega ning minul on võimalus tegeleda asjade värskendamisega ja koos personaliga nii-öelda uute suundade leidmisega, milline Lagedi kool ja lasteaed võiksid siis olla näiteks 2030. aastal. Ma tahaksin olla juht, kelle meeskond tunneb, et ma hoian neid ja olen nende jaoks olemas.

Oled olnud mitmel alal aineõpetaja, seega tead väga hästi õpetaja vaadet koolielule. Kas see mõjutab ka sinu juhtimist?

Kindlasti on mul lihtsam mõista õpetajate vaadet ja tänu sellele suudan ka teiste haridusjuhtide seas õpetajate seisukohtade eest paremini seista. Kuna ma pole olnud ainult õpetaja, vaid olen teinud noorena ehitusel erinevaid abitöid, olnud poes turvamees, vedanud kaupa jne ning olnud ka omajagu aktiivne õpilase ja üliõpilasena, siis arvan, et ma oskan ennast paigutada pea igale positsioonile oma meeskonnas ja mõista nende vaadet.

Eks juhina saabki kõige keerulisem olema see, kui ma ei saa oma meeskonnale pakkuda seda, mida nad väärivad. Kindlasti jääb minusse ka tugev õpetamise kirg, küll aga ei pea kartma, et ma hakkaks õpetajaid õpetama. Õpetajatele püüan toeks olla selles võtmes, et proovin neile leida erinevaid viise, kuidas nad erinevaid oskuseid võiksid arendada. Tihti jäädakse koolis õpetamise keskseks, aga ka õpetajatel on elu väljaspool ning kui seda saab toetada nii, et nad on oskuslikumad, tervemad ja õnnelikumad, siis see paistab pärast klassi ees ja tulemustes välja.

Samuti oled näinud läbi aastate õpilaste olekut ja muutumist. Kas ja mis on aastate jooksul noortes muutunud?

Ma ei ütleks, et õpilased on muutunud. Maatriks on sarnane, pigem on meie enda tugisüsteemid arenenud ning märkamist on rohkem. Lapsed on ikka sarnased. Esimeses kooliastmes mõnusalt indu täis ja valmis kõike õppima ja avastama, teises kooliastmes kohusetundlikud ja sõnakuulekad kuni viienda klassi kevadeni. Teise kooliastme lõpuks on osa juba avastanud head läbirääkimise oskused ja võimed aega nii hästi planeerida, et kool sinna ajaplaani väga hästi ei mahu või on kõrvaline, tegeletakse rohkem oma võrgustiku loomise ja sotsiaalsete oskuste arendamisega, mis siis ka mingil osal kestab kolmanda kooliastme lõpuni. Ja alati on see osa, kes kohusetundlikult ja innukalt kõik algusest lõpuni ära teevad ning see osa, kellele on elu mitmetel põhjustel keerulisem. Klassiti need suurusjärgud erinevad, kuid mulle tundub, et see on ajas üsna muutumatu.

Vahendid, mille abil suheldakse ja vaba aega sisustatakse, on erinevad, kuid see on normaalne areng. Eks sain isegi mingil perioodil teleka ees telekamängupult käes istutud päevade viisi, samas ka metsas mütatud ja lõpuks ka arvuti taga oldud. Lõpuks aga – näe! – olen vist normaalne inimene, silmad korras ja käed-jalad otsas. Tasakaal tuleb leida igal pool läbi elu. Vahepeal käid äärmustes, aga ilma selleta on keeruline seda tasakaalupunkti leida.

Oled öelnud, et noored õpetavad sulle uusi trende. Mida noored sulle viimati õpetasid?

Gümnaasiumis majandust õpetades sain aru, et olen dinosaurus ja Facebook on minusuguste vanurite jaoks. Seal noored lihtsalt ei käi. Eks muidugi toodan reel’e ja vahel klippe Youtube’i, püüan ajaga kaasas käia. Tänapäeval pead pildil olema, et sind teataks ja sõnal ka kaalu oleks. Eks selle kallal tuleb nüüd rohkem tööd teha, sest tahan olla mitte ainult enda õpilaste mõjutaja, vaid terves ühiskonnas muuta arvamust meie koolide ja hariduse suhtes.

Pandeemia ajal tegid lapsed mulle ise Discordi, millest ma kuulnudki polnud, sest ma eriline arvutimängumees ei ole, nüüdseks on mul näiteks kinnisvarajuttude Discord, kus kinnisvarahuvilised infot jagavad. Samuti on õpetanud nad mind DAB’ima.

Läbi ettevõtluse ja majanduse õpetamise olen näinud noorte loovust ja ideid ning saanud innustust. Lisaks olen läbi viinud ka erinevaid huviringe, nagu teadusring või kokandus. Uskuge mind, need 1. klassi õpilased arutlevad pliidi ääres teemadel nagu täiskasvanud. Kahjuks kodus seda väga tihti ilmselt ei näe. Õiges keskkonnas ja vahenditega on lapsed loomult valmis õppima ükskõik mida ja on valmis ka panustama – tegelikult seda õpetavadki nad kõige enam. Lapsed panevad sind pingutama, et looksid neile keskkonna, kus on koos lõbus õppida. Seda suutes ei tee sa enam tööd, vaid käid tööl mõnusalt aega veetmas, et koos õppida. Lapsed ei käi siis enam koolis tuupimas, vaid oskusi arendamas ja teadmisi omandamas.