Välismaa õpetajad toovad Peetri kooli Gruusiat ja Ameerikat

Eesti ettevõtted on hakanud töökäte puuduse tõttu järjest rohkem välismaalt inimesi palkama. „Moevooluga“ on kaasa läinud ka Peetri kool, kelle kollektiivist leiab grusiinlanna Tsira Andersoni ja ameeriklase Peter J. Rocki. Rae Sõnumid käis Tsira ja Peteriga koolimajas juttu ajamas ning uuris, mis vägi neid Eestisse tõi ja kuidas Peetri noored rahvusvahelisel areenil välja paistavad.

New Yorgi külje all New Jerseys üles kasvanud Peter harrastas lapsepõlves lugemist, matkamist ning kitarri ja kontrabassi mängimist. 1992. aastal valiti Peter oma kooli esindajaks HOBY organisatsiooni õpilasreisil läbi Ida-Euroopa, mis oli tema esimene kord Eestit külastada. Pärast keskhariduse saamist asus Peter New Yorgis asuvas Columbia Ülikoolis õppima humanitaarteadusi. Bakalaureusekraad käes, töötas ta teadurina Columbia Ülikooli ajaloo osakonnas. Seejärel jätkas haridusteed Michigani Ülikoolis arhitektuuri magistrikraadi omandades ja mitmeid kursusi õpetades.

„Krõks“ käis Peteri peast läbi doktoriõppesse sisseastumisavalduste kirjutamise ajal, kui ta oma noorimat last lasteaeda viis. „Lasteaias ringi liikudes mõtlesin endamisi, kui tore õhkkond seal oli ja kui mõnus oleks nende imeliste lastega aega veeta,“ meenutab ta. „Ülikoolis annab õppejõud loenguid noortele, kellel on juba elus vedanud ja kes on eduteel. Põhikoolis saab laste arengut rohkem mõjutada ja tähtis on hoolitseda selle eest, et kõik püsiksid ree peal,“ võrdleb Peter.

Igal nädalal 20 uut sõna

Peter õppis koos oma Eestist pärit abikaasaga Columbia Ülikoolis ja nad elasid USAs kaksteist aastat. Peter pälvis teadustoetuse Fulbrighti programmi ja New Yorgi Arhitektuurikeskuse poolt, mis võimaldas tal perega Eestisse kolida ning moodsat Eesti arhitektuuri uurida.

„Elu Ameerikas ei ole nii vaikne ja rahulik,“ selgitab Peter. „Jah, see on paljude jaoks unistuste riik, kuid tihtipeale ei saa need tõeks. USA on äärmuste maa – seal on rikkaid ja endaga hästi hakkama saavaid inimesi, kuid samas on hulgaliselt ka hariduseta ja puudustkannatavaid kodanikke. Suur ebavõrdsus kajastub ka sealses haridussüsteemis. Elasime Bostonis, kui meie vanem poeg pidi esimesse klassi minema. Paraku asuvad Ameerikas head linnakoolid piirkonnas, kus elavad jõukad inimesed. Meie elasime kenas kohas, kuid sealse kooli tase meid ei rahuldanud. Eestis on koolide tase võrdsem, mis on suur eelis nii ühiskonnale kui ka haridussüsteemis töötavatele inimestele.“

2008. aastal Eestisse kolinud Peter tegeles esmalt teadustöödega ja kui need said lõpetatud, hakkas otsima tööd koolis. Peetri kool paistis silma oma uuendusmeelsusega ja sellele langeski Peteri valik. Peter annab intervjuu inglise keeles. 42aastane mees kinnitab, et pingutab kõvasti ja õpib igal nädalal eesti keeles 20 uut sõna, jättes intensiivsemad õpingud suvevaheajaks, kuid pärast päevatööd ning laste abistamist koduste ülesannetega ei jää kiiremaks keeleomandamiseks paraku aega. Kui eesti keel selgeks saab, ei välista Peter kunagi ka Eesti kodakondsuse taotlemist juhul, kui seadusemuudatus lubab topeltkodakondsust.

4.–8. klassile inglise keele kümblusmeetodil õpetamisel tuleb eesti keele mitteoskamine pigem kasuks, kinnitab Peter. „Noored inimesed õpivad keelt nagu käsnad, imedes kõike uut endasse. Peetri kooli õpilaste inglise keele tase on väga-väga hea, ja nad on huvitatud Ameerika kultuurist,“ tunnustab Peter. „Koolis õppisin prantsuse keelt, aga Ameerika koolides ei panda võõrkeelte õpetamisele nii palju rõhku. Tegemist on väga suure riigiga ja seal saab asjad inglise keeles aetud. Koolis rõhutakse keeleõppe asemel loovusele ja kriitilisele mõtlemisele.“

Lisaks inglise keelele annab Peter 8. klassile karjääriõpetuse tunde, 6. klassile lisab ta inglise keele tundide raames õpioskuste kursust ja 5. klassile arhitektuuri programmi. Peter on kursis, et paljudel Eesti noortel on soov siduda oma tulevikku välismaaga, kuid ta manitseb, et heaoluriikides ei pruugi olla rohi rohelisem. „Kurb, kui targemad ja säravamad isiksused Eestist lahkuda tahavad. Peaksime püüdma teha Eestist võimalikult hea riigi,“ räägib ta.

Kodus on Ameerika

Mustamäel asuvas kodus, tunnistab Peter, valitseb neil ameerikalik õhkkond. Peteri naine ja kolm last räägivad eesti, vene ning prantsuse keelt koolis ja tööl, kuid kodus tundub kõigile loomulik inglise keeles suhelda. „Koduuksest sisse tulles on kõik Ameerika. Tõime Ameerikast palju raamatuid – sirvin iga päev ka New York Timesi – kuulame sealset raadiot ja me ei vaata televiisorit. Loen inglise keeles uudiseid Postimehest ja Eesti Rahvusringhäälingust, kuid kahjuks pole ma Eesti eluga veel eriti kursis. Naine ütleb, et Eestil on fantastiline president, kes on palju parem kui Donald Trump,“ naerab Peter.

Iga kahe aasta tagant külastab Peter ka oma kodumaad, et käia külas Floridas elaval õel ja seal pensionipõlve veetvatel vanematel. Ameerikasse naasmise plaane tal aga pole. „Tahan olla Eestile kasulik ja siia sulanduda. Tallinnas on väga rahulik elada ja see väärtus kaalub üles rahalise poole. Jah, Ameerikas teeniksin õpetajana rohkem, kuid samas on seal ka elu palju kallim. Euroopas ei too väike palk kaasa nii palju probleeme kui Ameerikas, kus vaesematel inimestel pole jõukamate kogukonda asja ja kus väiksema teenistusega vanemate lastel pole võimalust head haridust saada. Teenin Eestis vähem, kuid mul on siin rohkem hüvesid. Lisaks on Euroopa linnad elamiskõlblikumad kui USA omad, Mustamäel on palju rohelust ja avarust. Ameerika linnades on rohkem vägivaldset kuritegevust ja lõhe on erinevate ühiskonnakihtide vahel suurem,“ arutleb Peter.

Viie kuuga keel selge

Tsira soovib intervjuu anda eesti keeles, kuid vabandab ette, et teeb palju vigu. Tagantjärele võib siinkirjutaja öelda, et kartus oli asjatu. Enne Eestisse kolimist terve elu Thbilisis elanud Tsira õppis sealses ülikoolis araabia keelt ja kultuuri ning andis Ameerika erakoolis „School of Tomorrow“ erinevaid õppeaineid. Kes tahab kogeda suurt õppekoormust, neil oleks paslik just sinna kooli minna, soovitab Tsira. „Õppemaks on väga suur ja seepärast on lapsevanemad kooli suhtes väga nõudlikud,“ lisab ta.

Seejärel teenis Tsira leiba erinevates rahvusvahelise organisatsioonides, kus kohtas ka diplomaadina töötanud tulevast abikaasat. Thbilisis elati koos kümme aastat. Tunamullu abikaasa tööleping aga lõppes ja üheskoos tuldi Tallinna. Ühisele seisukohale jõudmine polnud aga kerge. „Armastan väga Gruusiat ja ma ei tahtnud Eestisse tulla,“ ütleb Tsira avameelselt. „Mul oli Thbilisis väga hea töö, väga hea elu ning mu ema ja sõbrad on seal. Aga noh, elul olid teised plaanid...“

Tallinnas läks Tsira kohe eesti keele kursustele ja lõpetas selle viis kuud hiljem tasemel B1. „Eesti keel on raske, kuid mul oli seda lihtsam õppida, sest oskasin eelnevalt väga hästi gruusia, vene, inglise ja araabia keelt ning pisut vähem prantsuse, saksa ja rootsi keelt.

Aasta alguses sai Tsira aru, et tema eesti keel on piisavalt hea ja tal tekkis soov end õpetajana proovile panna. Tema vastu tundsid huvi veel Keila kool ja Muraste kool, valik langes aga Peetri kooli kasuks. „Atmosfäär on nii sõbralik ning direktor ja õppejuht on väga head inimesed,“ ei koonerda Tsira kiitusega. „Tutvustasin kolme kooli ka oma lastele ja nemad soovitasid Peetri kooli tulla. Kaks vanemat last tulid ka siia õppima, noorim ei tahtnud emaga ühes koolis olla.“

Kus on päike?

Peetri alevik on Tsira perele niivõrd meeldima hakanud, et päevakorras on vahetada Tallinna kesklinnas asuv elamine maja vastu kooli lähedal. Palju kaugemale Tallinnast ei taha terve elu kesklinnas elanud Tsira kolida, sest ta pelgab metsa.

Alates septembrist 4. ja 5. klassile inglise keelt õpetav Tsira kasutab tunnis grammatika õpetamisel ka eesti keelt, seitsmendikega suhtleb aga ainult inglise keeles. „Olen väga üllatunud, et noored nii hästi inglise keelt oskavad,“ täpsustab 45-aastane õpetaja. Keelte peale on annet ka Tsira kolmel lapsel, kes valdavad vabalt eesti, gruusia, vene, inglise ja prantsuse keelt. Omavahel suheldakse inglise ja vene keeles.

Eestlaste tagasihoidlikkuse ja kinnise loomuga on Tsira juba harjunud. Talle on sümpaatne siinsete inimeste otsekohesus, Gruusias püütakse jutuga tihtipeale asjadest ilusam mulje jätta.

Eestis on temperamentsel Tsiral ainult üks probleem – päike. Õigemini selle puudumine. Õnneks pole Tsiral mahti selle pärast palju muretseda, sest suur töökoormus – lisaks Peetri koolile annab ta tunde ka Tallinna Keeltekoolis – viib mõtted mujale. Kui koduigatsus endast märku annab, kutsub Tsira grusiinlannadest sõbrannad külla ning üheskoos räägitakse gruusia keelt, kuulatakse kohalikku muusikat ning süüakse lobianit ja hatšapurit. Kohustuslikus korras käiakse kaks korda aastas kogu perega ka Gruusias akusid laadimas.

Andres Kalvik

Foto: Andres Kalvik

Ameerika Ühendriikidest pärit Peter J. Rock ja Gruusias sündinud Tsira Anderson lisavad Peetri kooli kooliperre rahvusvahelist mõõdet.

Kommentaar

Õpetajad Tsira ja Peter kandideerisid meie kooli tööle inglise keele õpetajateks. Oma rahvusvahelise tausta ja kogemuse tõttu saidki nad valituteks. Inglise keelt emakeelena kõnelev õpetaja annab õpilastele võimaluse õppida keelt keelekümbluse meetodil. Peteri tunnis on õpilased täielikult ingliskeelses keskkonnas.
Peter, kes töötab meie koolis kolmandat õppeaastat, on hooliv, oskab tähele panna õpilast, märgata õppimise ja käitumise seoseid, tähtsustada õpioskuste omandamist ja lõimingut ning oma tunnid on ta üles ehitanud lähtuvalt klassi õppeaasta teemast. Peter tunnis õpivad õpilased arutlema ja esseesid kirjutama.
Peter oma ideedega on sel aastal juhtimas ka ühte kooli töögruppi, mis keskendub just lõimingule.
Tsira alustas sel õppeaastal. Ta on soe ja energiline õpetaja, kes on sulandunud kiirelt meie kooli kollektiivi. Erineva taustaga inimesi rikastavad koolikultuuri.

Katrin Piiriselg
Peetri kooli õppejuht