Virtuaalreaalsuse võimalused panevad Lagedi noorte silmad särama

Selle aasta algusest võttis Lagedi Kool oma õppetöös kasutusele virtuaalreaalsuse lahendused (VR-Virtual Reality).

Idee on pärit Lagedi Kooli IT-juhilt Nils Suhovilt, kes uut lahendust ja sellest saadavat kasu pisut ka teistele huvilistele oli nõus avama.

Eraldi märkimist väärib projekti juures see, et VR-i jaoks vajaliku arvuti panid kooli õpilased ise vanadest arvutijuppidest kokku, kasutades laos olemasolevaid osasid (kast, kõvakettad, toiteplokk, monitor). Ühtlasi panid õpilased IT-juhile valmis n-ö ostukorvi, et tellida puuduvad jupid, et kasutusse minev arvuti oleks uue lahenduse jaoks piisavalt võimas.

Koolil on kogunenud ca 30 õpilasega arvutihuvilistest grupp, kes saavad IT-alast süvaõpet (samuti fotograafiat, videotöötlust, robootikat, helitehnikaõpet).

Kust tuli idee koolile selline komplekt hankida?

Olen juba eelmisest õppeaastast uurinud VR-i sidumist haridussüsteemiga ja õppinud VR-rakenduste loomist. Nähes, milliseid võimalusi see õpilastele juurde toob, siis hakkasime seda IT-õpilastega koos planeerima. Meie valikuks osutus esialgu hoopis Valve Index VR-prillide komplekt, kuid peale jõule oli Valvel väga pikad järjekorrad ning seetõttu valisime hoopis HTC Vive Pro Eye prillid (silma jälgimise süsteemiga).

Kas ja miks soovitate taolist lahendust ka teistele Rae valla ja ka teistele Eesti koolidele?

Soovitan VR-prille ka teistele Rae valla koolidele, sest on tuntud tõsiasi, et noored õpivad kõige paremini praktiseerides. Kui aga vaadata kaasaegset haridussüsteemi, siis võime siiski tõdeda, et õpilased saavad õpitut tegelikkuses vähe ise läbi teha ja praktiseerida. Tänu uuele lahendusele saavad õpilased oma tunnis õpitud teoreetilisi teadmisi reaalselt kasutada ning lisaks n-ö ahhaa-momendile saadakse kindlasti juurde ka lisateadmisi. Tänu sellele on neil võimalus õppida pigem tehes kui passiivselt materjale lugedes. Digitaalsete seadmete ajastul saame me võimaldada paremat ja ka turvalist õppimist tehnoloogia abil (näiteks keemiatunnis tehtavad katsed). Virtuaalne reaalsus on hariduse arengu loomulik järgmine samm, mida oleks mõistlik ära kasutada.

VR võimaldab muuta tunde põnevamaks, aitab visualiseerida mitmeid olukordi ja lihtsustab tihti n-ö traditsioonilist klassiõpet. Näiteks on võimalik VR-prillide abil näha lähedalt erinevaid planeete, laseri abil arvutada matemaatilisi tehteid, saab ka programmeerida. Virtuaalreaalsuse prillidega teeb näiteks ka 8. klassi õpilane oma loovtööd.  

Kas virtuaalreaalsus lihtsustab või muudab midagi ka arvutiõppes?

Ma ei ütleks, et see lahendus arvutiõpet lihtsustab, pigem täiendab see teadmisi ja oskusi ning tekitab huvi ka teistes õpilastes, kes muidu antud valdkonna vastu muidu erilist huvi üles ei pruugi näidata. Näiteks peale seda, kui IT-õpilased tegid ise VR-arvuti, on suur huvi tekkinud just arvutite kokkupanemisel ja operatsioonisüsteemi installeerimisel. Olen loonud õpilastele võimaluse vanu laos olevaid arvuteid parandada. Laos olevad arvutid on kõik mingisuguste puudujääkidega, ühel toiteplokk katki, teisel mälud puudu, kolmandal parem kõvaketas ja niimoodi sobitades saavad nad kolmest katkisest arvutist ühe toimiva arvuti. See toob kokku taaskasutuse, innovatsiooni, nutikuse ja hasardi ja seda soovime me oma õpilastes arendada.

Juba uuel aastal on Nils Suhovil plaanis õpilastega kaamerate, nutitelefoni kaamera ja spetsiaalse skänneri abil luua Lagedi aula virtuaalruum, lisades sinna erinevaid Google’i funktsionaalsusi.

Ootame põnevusega!

Fotol: Lagedi Kooli IT-juht ja toetusgrupp