Tänavu mais käisin Rae vallas rääkimas aia elurikkusest. Kohalolijad olid väga huvilised ja tekkis mõnus arutelu. Annan väikese ülevaate jutuks tulnud teemadest, et ka neil, kes loengusse ei jõudnud, oleks võimalus oma aia elurikkuse üle mõtiskleda.
Tänavukevadine põud annab veelkord märku sellest, et kliimamuutus on päris ning siin ja praegu. Teadlased ennustavad, et ühelt poolt pikad põuaperioodid ning teisest küljest üleujutused saavad käimasoleva kliimamuutuse lahutamatuks osaks. Samas on paljud ökoloogilised uurimused näidanud, et mitmekesised kooslused on muutustele vastupidavamad kui liigivaesed. See seaduspära kehtib kindlasti ka koduaias. Näiteks praegusel vihmavaesel ajal jääb paljude liikidega ja niiskust hoidvas õuemurus ellu rohkem liike, samuti on sellises mullas ootel hulgaliselt seemneid, mis vihmaga kasvama saavad hakata. Liigivaese muruga on suurem oht, et pärast põuda tuleb muru uuesti rajada. Kuigi aiamuru on põua ajal võimalik kasta, ei ole põhjavee varud lõputud ja muru kastmine ei ole väheste veevarude korral esmane. Seega – lähitulevikule mõeldes tasub investeerida elurikkasse, tervesse ja äärmustele vastupidavasse aeda.
Kuidas oma aeda mitmekesisemaks muuta?
· Aias võiks olla erineva kõrgusega ja eri liikidest puid ning põõsaid, mis saavad pakkuda varju nii tuule kui ka palava päikese eest. Neist on abi kõikidele aiaelanikele ja aiaomanikule endale.
· Paljudele aias elavatele liikidele on väga oluline vesi, milles end jahutamas või joomas käia. Veeanum võiks olla lauge servaga, et seal oleks võimalik mugavalt toimetada ja sellest vajadusel iseseisvalt välja ronida.
· Jäta aianurka üks hooletusse jäetud nurgake, kuhu saad sügisel lehti, aeg-ajalt puuoksi või muid aiajääke panna. Sinna saavad sügisel talvituma minna mitmed tolmeldajad, samuti annab aiajääkide aeglane lagunemine eluvõimaluse paljudele aiale väga kasulikele mullaelanikele.
· Muru külvamisel lisa muruseemnele Eesti looduslike taimedega külvisegusid, mis sisaldavad ka madalakasvulisi ja harvemat niitmist vajavaid taimi (näiteks valget ristikut, käbiheina, kassisaba, nõiahammast). Valiku väärt seemnesegusid võib leida Nordic Botanicali seemnepoest (https://nordicbotanical.ee/seemnepood).
Aia eest hoolitsemisel saab seda elurikkamaks muuta erinevate lihtsate nippidega. Näiteks tasub niita vaid seda ala, kus niitmist tõesti vaja on – liiga sagedane niitmine muudab taimestiku eriti põuatundlikuks ja liigivaeseks. Heaks lahenduseks on madal muru, mis vaheldub kõrgemate ribade või laikudega, mida võiks niita vaid korra kuus ja kus taimed õitseda jõuavad. Mõni aianurk võib aga hoopiski jääda n-ö heinamaaks, mida niidetakse korra suve jooksul. Sellistel heinamaalappidel hakkavad hea õnne korral kasvama isegi sinna ise levinud Eesti looduslikud orhideed!
Robotniiduk on küll vaikne, ei häiri kõrva ega sega naabreid, kuid seda ei kuule ka muruelanikud. Nemad ei oska vaikselt ringi liikuva roboti eest põgeneda ja saavad sageli hukka. Elurikkust soosib, kui sättida mururobot niitma erinevatelt kõrgustelt ja jätta ka niitmata lappe. Tasub ka meeles pidada, et kõrgemat kasvu muru suur puugirohkus on suuresti müüt – puuke leidub ikka vaid kohtades, kus neil on olnud võimalus paljuneda, kus on olnud erinevaid imetajaid, kelle küljes end täis süüa.
Lillepeenras ja aiamaal tasub taimede ümber kasutada multši ja jätta võimalikult vähe katmata mullapinda – nii on hoitud mulla elanikud mikro-organismid ja tagatud mulla niiskus. Sügisese leheriisumisega jäävad ootamatult ilma kätte paljud putukad ja mutukad, kes on end juba pahaaimamatult sooja lehekihi alla talve ootama seadnud. Pigem tuleks riisumisega oodata kevadeni – kõdunevate lehtede vahel käib aktiivne elu, nende all ja vahel saavad aiaelanikud paremini talvituda ja ka mulla elurikkus on hoitud.
Kõik need aiaplaneerimise ja -hooldamise mõtted mahuvad mõnusasti mõiste „igaühe looduskaitse“ alla. Meil igaühel on võimalus aidata kaasa elurikkuse hoidmisele ja tagada endale sellega kliimamuutustele vastupidavam aed ning tervem elukeskkond.
Hea naaber! Kui su kõrvalaed näib veidi korratu, siis näe selles elurikkust, mitte laiska omanikku!