Jäätmejaama suurim probleem on klientide vähene teadlikkus sorteerimisest

Rae valla elanikud saavad erinevaid jäätmeliike ära anda Jüri jäätmejaamas ja Järveküla jäätmepunktis. Vaida ohtlike jäätmete punktis võetakse vastu ohtlikke ja elektroonikajäätmeid. Palusime meie jäätmejaama ja -punktide operaatori, Eesti Keskkonnateenused AS-i Põhja regiooni jäätmejaamade juht Meelis Tanielil avada veidi nende töö tagamaid, murekohti, ja anda näpunäiteid paremaks toimimiseks.

Millised on jäätmevedaja vaates kõige suuremad murekohad Jüri jäätmejaama ja Järveküla jäätmepunkti kasutamisega?

Suurim probleem on klientide vähene teadlikus jäätmete sorteerimisest. Pahatihti tuleb klient kohale jäätmed koormas läbisegi ehk eelsorteerimata. Nii võtab jäätmete liigitamine ja koguse määramine operaatoril palju aega ja teised järjekorras olijad peavad ootama. Operaator peab veenduma, et kõiki neid jäätmeid tohib üldse jäätmejaamas vastu võtta, ning suunama iga jäätmeliigi vastavasse konteinerisse.

Operaatoril on õigus keelduda teenindamast eelsorteerimata jäätmetega klienti, jaama väraval on ka vastav silt. Oleme seni aga olnud mõistvad ning ei ole seda õigust rakendanud keskkonnahoidu silmas pidades.

Järveküla jäätmepunkti probleem on anonüümsus. Sealse värava avab kõne väraval olevale numbrile. Isikukoodi alusel isiku tuvastamine hetkel puudub, kuid on vallal lähiajal kavas sisse viia.

Haljastusjäätmete konteinerisse satuvad seal suurjäätmed, puitalused ja ka haljastuse transportimiseks kasutatud kilekotid. Viimased peaksid pärast tühjendamist minema pakendikonteinerisse. Konteinerite vahele sokutatakse ohtlikke jäätmeid, plastijäätmeid, lauanõusid jne. Osa kliente ei tühjendagi üldse haljastusjäätmete kotte, vaid paneb need lihtsalt platsile maha.

Platsil on kvaliteetne videovalvesüsteem ja nii on ka suurimad reostajad leitavad. Kui reostajad on tuvastatud, siis peab järgnema menetlus. Eesti Keskkonnateenused AS ei oma õigust järelevalveks ning see koormus langeb vallale.

Kirjeldage lühidalt kuidas toimub Jüri jäätmejaamas jäätmete vastuvõtt ja miks saab territooriumile vaid kindel arv autosid?

Jüri jäätmejaamas on konteinerite vahel nn ringliiklus. Lähtuvalt sellest milliseid jäätmeid soovitakse ära anda ja kus on vastava konteineri asukoht peab operaator autode liiklust jälgima ja suunama. Omakorda seab piirid see, kui sama liiki jäätmete koormaid satub jaama korraga rohkem ja teatud konteinerite juurde tekib ummik, mis takistab teiste liikumist. Kõige olulisem on see, et operaator peab suutma jälgida ka jäätmete konteineritesse paigutamist. Kuna jäätmejaamas on kaks operaatorit, siis rohkem kui kolme klienti korraga teenindades ei suuda operaatorid enam oma tööülesandeid korralikult täita.

Viimane ja mitte vähem tähtis on ohutuse aspekt. Paljud kliendid ei manööverda igapäevaselt autohaagisega, mistõttu on juhtunud jäätmejaamas ka plekimõlkimisi.

Miks on Järveküla jäätmepunktis jäätmeliike vähendatud ja milline võiks olla selle punkti tulevik?

Vald lõi Järveküla jäätmepunkti kohalike elanike teenindamiseks, algaastatel oluliselt suurema loovutatavate jäätmeliikide arvuga kui täna. Praktika on aja jooksul paika loksutanud selle, et neid jäätmeliike on vähendatud ning praeguseks on platsil lisaks erinevate pakendite omadele haljastusjäätmete konteinerid. Nagu eelpool juba öeldud, on aga haljastusjäätmetega seal omajagu probleeme. Meie ettepanek vallale on mõelda sellel platsil haljastusjäätmete vastuvõtust loobumisele ja viia see 100% üle Jüri jäätmejaama, Järveküla plats aga kujundada ümber ainult pakendite vastuvõtuks.

Mida veel peaksid elanikud  jäätmejaamade kasutamisel silmas pidama?
Jäätmejaama operaator on koolitatud spetsialist ning tema suuniseid ja korraldusi tasub järgida. Tema teab, milliseid jäätmeid ja mil moel vastu peab võtma. Prügilates saab loovutada jäätmeid suurema nimistu alusel. Valdade jäätmejaamad ongi loodud selleks, et elanik saaks eelsorteeritud jäätmeid loovutada lähemal oma elukohale ja teha seda paljude liikide puhul ka tasuta. 

Üks eraldi teema on Jüri jäätmejaama sissepääs. Jaamaga samal alal tegutseb ka valla majandusüksus. Vald märkis platsile maha suure kollast värvi ruudu, et jäätmejaama järjekorras ootavad kliendid ei takistaks heakorrateenuseid teostava transpordi liikumist. Kliendid arvavad aga ekslikult, et kollane ala ongi märgistatud peatus neile.

Jüri jäätmejaam

Traavi tn 5, Jüri alevik. Avatud N, R kell 14–20 ja L, P, E 09.00–15.00. Ära antavate jäätmete nimekiri ja hinnakiri on leitav: https://jaatmejaam.rae.ee/

Järveküla jäätmepunkt

Turu tee 25, Järveküla. Avatud E, N, R kell 12–20 ja L, P 09.00–18.00. Värav avaneb helistades aial oleval numbril. Ära saab anda ainult pakendijäätmeid, vanapaberit ja -pappi, klaaspakendit ja haljastusjäätmeid. Jäätmekotte ei tohi jätta konteinerite ümbrusesse.

Vaida ohtlike jäätmete punkt

Hoidla tee 12 (Hoidla tee 25 korterelamu vastas), Vaida alevik. Konteineri avamiseks tuleb eelnevalt helistada numbril 5645 6749 (Tiina) ja leppida selleks aeg kokku.

NB! Jäätmejaam ja -punktid on kasutamiseks ainult Rae valla elanikele (eraisikutele).

Foto: Ege Kibuspuu