Mis on kasutusluba?
Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada vastavalt ehitusprojektis märgitud eesmärgil. Lisaks majaomanikule on kasutusloa olemasolu vajalik ka kohalikule omavalitsusele, andes kindlustunde, et tema valitsusüksuse all paiknevad hooned on kasutamiseks ohutud. Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, antakse kasutusluba iga hoone kohta eraldi. Kasutusluba antakse eraldi ka igale iseseisvalt kasutatavale rajatisele.
Kas ehitusloast enam ei piisa?
Aastakümneid tagasi ei olnud kasutusloa taotlemine oluline. Kui omanik oli kord juba saanud ehitusloa, siis võis ehitus kesta kasvõi terve eluaja. Praeguseks on seadused muutunud. Ehitusluba annab küll õiguse ehitada, kuid pärast seda tuleb esitada dokumendid, mis tõestavad, et ehitatud on vastavalt ehitusloale ning ehitis on kasutamiseks ohutu.
Miks hoonel peab olema kasutusluba?
Kasutusluba tõendab, et hoone on ohutu. Kasutusluba kinnitab maja tehno- ja elektrisüsteemide ning kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. Tulekollete ohutust kontrollib enne kasutusloa väljastamist Päästeamet.
Kasutusluba tagab usaldusväärsuse panga ees. Pank kontrollib ja jälgib kasutusloa või ehitusjärgus hoone ehitusloa olemasolu enne laenuotsuse tegemist. Mõlemal on sama eesmärk – tagada ehitiste ja ehituse ohutus. See annab pangale kindluse, et vara, mille vastu nad laenu annavad, on kindel tagatis. Pank küll ei lükka laenutaotlust kohe tagasi, kuid kasutusloata võib protsess olla palju ajakulukam.
Kinnisvara müük on kiirem. Kinnisvara müümisel ja ostmisel on oluline, et varaga seotud dokumentatsioon oleks korras. Kasutusloata ehitise müüki seadus ei piira, kuid takistuseks võib saada sellise objekti laenu tagatiseks andmine. Ilma kasutusloata hoonele on raske leida ostjat, kuna pank ei ole nõus seda finantseerima ehk ilma kasutusloata kinnisvarale tuleb leida ostja, kes ei vaja pangalaenu.
Kasutusloa puudumisel ei hüvita kindlustus õnnetuse korral kahju. Kui hoonel pole kasutusluba, siis ei pruugi kindlustus korvata kasutusloata kinnisvara kahjusid, sest puudub kindlus, et maja tehnosüsteemid ja konstruktsioonid on turvalised.
Kasutusloa puudumine võib kaasa tuua kopsaka trahvi. Ehitusseadustiku § 139 alusel on võimalik kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav karistada isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
Halvimal juhul, kui ehitis on ohtlik ja väga oluliste puudustega või on ehitis ehitatud ilma ehitusloata, võib kohalik omavalitsus teha ettekirjutuse erakorralise auditi esitamiseks või ehitise lammutamiseks.