Kõrghaljastus võib olla suureks plussiks

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kõrged puud varjavad hoovist päikese ning segavad vaadet, siis tegelikult aitab kõrghaljastus luua puhtama keskkonna ning tõstab ka krundi väärtust. Rae Sõnumid rääkis arborist Meit Voogiga kõrghaljastuse mõjust ning millised on pikaajalised tagajärjed kõrghaljastuse maha võtmisel.

Mida nimetatakse kõrghaljastuseks?

Kõrghaljastuseks nimetatakse krundil kasvavaid kõrgeid puid ning põõsaid, mis on üle 2,5 meetri kõrged. Kõrghaljastus kaitseb tuule ja lauspäikese eest ning annab silmale ilu. Puittaimed jaotatakse vastavatesse väärtusklassidesse, mis näitab krundi kõrghaljastuslikku väärtust. Kui kõrghaljastuses on kõrgemalt hinnatud puittaimi, on ka krunt kohe suurema väärtusega.

Näiteks milline on kõrgelt hinnatud puittaim?

Kõrgeimalt hinnatud puud on dekoratiivsete ja/või pikaealiste ning haigustele ja kahjuritele vastupidavate puuliikide eriti suured ja elujõulised eksemplarid. Puud, mis on dendroloogilised haruldused või mis omavad ajaloolist või kultuuriloolist väärtust. Samuti looduskaitse all olevad puud.

Miks ei tohiks kõrghaljastust maha võtta?

Kõrghaljastus on oluline ökosüsteem, mis pakub elupaika paljudele lindudele ja loomadele, aitab säilitada mulla struktuuri ja niiskust, vähendab erosiooni ning aitab puhastada õhku. Lisaks pakub kõrghaljastus silmailu. Maha võtmisel tuleb arvestada asjaoluga, et see taastub väga kaua – aastakümneid.

Millised on levinumad põhjused, miks puu on vaja maha võtta ja kuidas seda vajadust ära tunda?

Levinumad põhjused, miks puud tuleb maha võtta, võivad olla ohutusprobleemid – näiteks puu on mädanenud ja ohtlikult nõrk või ehitustegevus – vajadus teha ruumi uutele hoonetele. Et puu on vaja ohutuse eesmärgil maha võtta, võib ära tunda, kui puu paistab kuiv või kui sellel on näha seene viljakehad, haavandid või mädanikud. Väikesed ja varakult kollaseks minevad lehed on samuti ohumärk. Kui on märgata puu viltu vajumist, siis võib olla probleem maa all juurestikuga, ka sel juhul võib olla vajalik puu maha võtta. Alati on mõistlik kutsuda spetsialist, kes puu üle vaatab.

Tihti aga spetsialisti ei kutsuta ning võetakse enda teadmiste või mitteteadmiste põhjal puu maha.

Jah, näiteks märkavad inimesed puul plekke ja arvavad, et tegemist on mõne suuremat sorti haigusega ja tänu sellele on põhjendatud puu mahavõtmine, kuid tihti on tegemist hoopis samblikutega ja see on osa looduslikust protsessist.

Kui vanaks ja kõrgeks eri liiki puud võivad kasvada, ilma, et peaks liigselt muretsema, et need vanadusest murduvad?

Erinevate liikide puud kasvavad erineva kiirusega. Enamik puuliike võib kasvada aastakümneid või isegi aastasadu, andmata põhjust vanadusest murdumise pärast muretsemiseks, kui neid õigesti jälgida ja hooldada. Kõik oleneb taime asukohast, palju saab ta päikest, kuidas on mullastik, kas on olnud kahjureid, kas esineb mehaaanilist kahjustust jne.

Võttes täna hoovist maha suured puud, sest see ei sobi näiteks aia iluga, siis mida see tegelikult tähendab järgmised 20–40 aastat?

Suurte puude maha võtmine aia ilu nimel võib tähendada, et järgmised 20–40 aastat puudub aias kõrghaljastus, mis muudab krundi vähemväärtuslikuks ning hoovis on tuulisem. Lisaks puuduvad kõrghaljastusega seotud ökosüsteemi eelised ning võib kaasneda loomade elupaikade vähenemine ja mulla kvaliteedi halvenemine.

Milliseid põhjendusi on toodud, et kõrghaljastus maha võtta?

Inimesed on tänapäeval väga mugavad. Aias niidavad robotniidukid, soovitakse suurt ja siledat muruplatsi ega ühtegi muud taime, et ei peaks ise aias vaeva nägema. Soovitakse palju päikest, et saaks terrassil päevitada. Riisumisest soovitakse hoiduda, kuid tegelikult on taimed ja purustatud lehed mullastikule ja taimestikule ainult kasulikud. Samuti ei soovi putukad, linnud ja ussikesed elada hoovis, kus ei ole midagi muud peale sileda muru. Viimasel ajal tuuakse põhjenduseks ka päikesepaneelide paigalduse vajadust, kuid siin hakkavad konkureerima majanduslikud ja looduslikud põhimõtted.

Samas võib olla vastupidine olukord. Näiteks uusarendusse soovitakse kohe kogu hoov puid ja põõsaid täis istutada. Millest aga alustama peaks?

Uusarendusse puude ja põõsaste istutamisel peaks alustama sobivate liikide valikust vastavalt piirkonna kliimale, mullale ja muudele keskkonnatingimustele. Samuti tuleks arvestada puude kasvuomadustega ja nende sobivusega antud ruumi.

Millised puud ja põõsad Rae valla keskkonda sobivad?

Ma ütleks, et Rae vallas on nii erinevat sorti pinnast, et siia sobivad pea kõik eestimaised põhipuuliigid. Pigem valida taim muude tegurite põhjal. Näiteks majale väga ligidale ei tohiks panna puid, mis kasvavad väga suureks. Taimed, mis vajavad rohkem valgust, panna lagedatele kohtadele. Puittaimed, mis armastavad varju, panna kasvama vastavasse kohta. Tasub läbi mõelda ka see, milline pilt vaatab vastu 20 aasta pärast.

Mida inimene saab ise teha, et hoida puid ja põõsaid tervetena?

Puude ja põõsaste tervena hoidmiseks võib inimene jälgida nende kasvu ja tervislikku seisundit, vajadusel kasta, väetada, vältida vigastuste tekitamist ning korraldada vastava spetsialisti poolt teostatud regulaarset pügamist ja hoolduslõikust.

Arborist Meit Voog

Meit Voog on pärit Jürist ning lõpetanud 2018. aastal Pärnu Kutsehariduskeskuse arboristi erala ja sellest ajast saati alaga igapäevaselt tegelenud. Lisaks on ta läbinud arboristi koolituse Inglismaal ning õppinud puittaimede hindamist Luua Metsanduskoolis. Tema ettevõte Arbogreen OÜ pakub teenuseid üle Harjumaa, mõningatel juhtudel ka kaugemal Eestis. „Teen oma tööd suure kire ja pühendumusega. Looduses ja looduse heaks töötamine annab elule ja tööle hoopis teistsuguse väärtuse ning tänu sellele ei kujutaks ma end enam ette ühtki teist tööd tegemas.“