Miks on Rae vallal vaja kliima- ja energiakava?

Rae vallavalitsus koostöös Balti Keskkonnafoorumiga on asunud koostama kliima- ja energiakava. Selgitame, milleks seda vaja on ja kuidas see puudutab iga Rae valla elanikku.

Kliima muutub

Märke kliima muutumisest oleme ilmselt juba kõik tähele pannud. Teateid paduvihmadest ja nendega kaasnevatest uputustest Eesti linnades kohtab meedias vähemalt korra aastas. Samuti on tavapäraseks saanud suvised kuumahoiatused. Eelmine aasta oli selles suhtes rekordiline, olles läbi aegade kõige soojem suvi keskmise õhutemperatuuriga 18,6 °C (norm 16,4 °C). Suve jooksul oli kaks kuumalainet: 18.–23. juuni ja 30. juuni – 18. juuli, ehk kokku 26 päeva.

Kuumalaine: päevased õhutemperatuuri maksimumid ületavad +27 °C või ööpäeva keskmine õhutemperatuur on +20 °C kolmel ja enamal järjestikusel päeval.

Maa kliima on muutunud varemgi, kuid intensiivistunud inimtegevuse ja sellega kaasneva suurenenud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise tõttu toimub see nüüd palju kiiremas tempos. Eesti jaoks koostatud tuleviku kliimastsenaariumide (Keskkonnaagentuur, 2014) järgi ootavad meid ees:
- püsiva lumikatteta vihmasemad talved, kuid rohkem 0 °C lähedasi temperatuure (sula ja külma vaheldumine, jäite teke) ja aeg-ajalt võib esineda ka pakast ja lumerohkeid talvesid;
- soojemad ja pikemad suved, sagedasemad ja pikemad kuumalained ja põuad, sagedasemad ekstreemsed ilmastikusündmused (paduvihmad, rahe, tormid);
- aasta keskmise temperatuuri kasv kuni 4,3 °C, sademete hulga kasv kuni 19% ja tuule kiiruse kasv kuni 18% aastaks 2100.

Kliimariskid

Kliimarisk on tehis- või looduskeskkonnale (sh inimesele) kliimamuutustest tingitud kahjuliku mõju avaldumise tõenäosus. See ei sõltu mitte ainult kliimast, vaid väga palju ka sellest, kui haavatavad me oleme. Kliimariskid on kohapõhised, st olenevad geograafilisest asukohast, kohaliku elanikkonna vanuselisest struktuurist (haavatavamad on kõige nooremad ja kõige vanemad vanuserühmad), majandusvaldkondadest, vett mitteläbilaskvate pindade ja rohealade osakaalust jne.

Teades oma piirkonna kliimariske, saame kavandada tegevusi nende riskide maandamiseks ehk kliimamuutustega kohanemiseks.

Rae valla peamised kliimariskid on paduvihmad ja üleujutused, ekstreemsed ilmastikusündmused (nt tormid, jäävihm, rahe, lumetorm), nullilähedastest temperatuuridest tingitud suurenenud jäiteoht talvel, suvised kuumalained ja nende võimendumine tiheasustusaladel ehk soojussaare efekt (tehispindades neelduva soojuse mõjul võib temperatuur tiheasustusaladel tõusta oluliselt kõrgemaks kui ümbritsevatel aladel).

Kliimamuutuste mõju eri valdkondadele

Hooned ja muu taristu: niiskus- ja tormikahjustuste ohu suurenemine, üleujutuste sagenemine, teede lagunemise suurenemine, teekatte pehmenemine kuumalainete ajal, taristu hooldusvajaduse suurenemine jäiteohu tõttu, hoonete jahutusvajaduse suurenemine.

Veemajandus: suurenenud koormus sademeveesüsteemidele, reostusohu suurenemine, põhjavee/joogivee varu vähenemine põua ajal.

Hädaolukorrad ja inimeste tervis: elutähtsate teenuste katkemine ekstreemsete kliimasündmuste (tormid, üleujutused) tõttu, metsa- ja maastikutulekahjude ohu suurenemine, kuumalainete mõju inimeste tervisele, õietolmuallergia hooaja pikenemine, siirutajate levitatavate haiguste kasv (nt puukborrelioos).

Looduskeskkond ja biomajandus: erosiooni suurenemine, mullaviljakuse vähenemine, osa looduslike liikide kadumine ja uute lõunapoolsete liikide saabumine, invasiivsete võõrliikide ohu suurenemine, soodsamad tingimused taimehaiguste ja -kahjurite (sh uute kahjurite) levikuks, kasvuperioodi pikenemine ja biomassi produktsiooni kasv (sellest tingituna haljastuse hooldusvajaduse suurenemine), vajadus kohandada kasvatatavaid kultuure muutuvate kasvutingimuste tõttu, kuivendusvajaduse suurenemine, metsade tormikahjustuste suurenemine, metsatööde raskenemine pinnase mittekülmumise tõttu, veekogude eutrofeerumise kasv jne.

Mida teha kliimariskide vähendamiseks?

Kõige vastupidavamad kliimamuutuste mõjule on looduslikud mitmekesised ökosüsteemid. Looduslik mitmekesisus ehk elurikkus aitab vähendada kliimamuutuste mõju ka linnalistes piirkondades. Mida rohkem linnastunud keskkond (sh rohkem vett mitteläbilaskvaid ja soojust neelavaid pindu, vähem rohealasid, tiheasustus), seda suurem on oht kliimariskide realiseerumiseks ehk probleemide tekkeks. Rae valla rohevõrgustik hõlmab küll umbes poole valla pindalast, kuid suur osa sellest paikneb valla lõunaosas. Seetõttu on hea elukeskkonna tagamiseks väga oluline säilitada ja suurendada rohealade osakaalu valla põhjaosas.

Samuti on vajalik üle vaadata ja parandada linnaliste piirkondade sademeveesüsteemi, et see vastaks suurenevatele sademevee kogustele. Üks võimalus on paigaldada suurema läbimõõdu ja läbilaskevõimega torustikud, kuid see võib osutuda väga kulukaks. Teine võimalus on kombineerida sademeveekanalisatsiooni looduslähedaste sademeveesüsteemidega, mis jäljendavad sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme ja samal ajal puhastavad vett. Looduslähedased sademeveelahendused on näiteks rohekatused, roheseinad, vett läbilaskvad katendid, vihmapeenrad, erinevad sademevett immutavad ja seda ajutiselt mahutavad lahendused, sademeveekraavid, tiigid, märgalad. Looduslähedaste sademeveelahenduste suur lisaboonus on ka see, et need võimaldavad muuta linnakeskkonda rohelisemaks ja elurikkamaks, vähendades ka kuumalainete mõju ja soojussaarte teket. Tasub mõelda ka sademevee kogumislahenduste peale, mis võimaldavad kasutada sademevett kastmiseks või majapidamisveena (nt tualetis loputusveena).

Muidugi tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete, teede jm taristu kliimakindlusele, hoonete ventilatsioonile, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, kohanemisele muutuvate ilmastikutingimustega erinevates majandusvaldkondades (nt metsandus, põllumajandus, turbakaevandamine, turism ja rekreatsioon).

Rae valla kliima- ja energiakava koostamise eesmärk on:
- tagada valmisolek kliimamuutusteks ehk kavandada meetmed kliimariskide maandamiseks ja kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks;
- analüüsida Rae valla CO₂ heidet ja leida võimalused selle vähendamiseks.

Seda ei saa teha vallavalitsus ega konsultant üksi, vaid vajalik on kõigi valla elanike osalemine nii probleemide kaardistamises kui ka meetmete kavandamises ja elluviimises.

Praegu tegeleme olemasoleva olukorra kaardistamise, kliimariskide hindamise ja esialgsete meetmete kavandamisega. Plaanis on veel üks kaasamiskoosolek sügisel, kuid küsimusi ja ettepanekuid võib esitada ka e-posti teel info@bef.ee. Kliima- ja energiakava oodatav valmimisaeg on selle aasta lõpp. Lisateavet kliima- ja energiakava kohta leiab Rae valla kodulehelt.

Fotol: Rohealad ja üleujutusalad Rae vallas