Ringmajandav Rae vald

Järjest enam on aktuaalseks muutunud teemad nagu rohepööre, kliimamuutustega võitlemine ja ringmajandus. Vajadusest selle teemaga ka Rae vallas tõhusamalt edasi liikuda, algatas vallavalitsus paar aastat tagasi ringmajanduse pilootprojekti, mis on nüüd lõpule jõudnud.

Lisaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisele peaks omavalitsus teatud valdkondades võtma liidrirolli ja näitama eeskuju uute lähenemiste kasutuselevõtmisel. Valla hüüdlausegi sedastab: „Rae vald – sammuke ees!“ Aastaks 2050 võetud eesmärgi – süsinikuneutraalsuse – saavutamine ei saa toimuda riigi tasemel. Muutus algab igast indiviidist. Ja siin on talle kõige lähemal kohalik omavalitsus. Vallavalitsus koos oma allasutustega saab olla suunanäitaja.

Ringmajanduse projektiga loodeti ennekõike suurendada teadlikkust nii allasutuste hulgas, aga ka kogukondades. Samuti oli soov välja selgitada oma (süsiniku)jalajälje suurus ja leida viise selle vähendamiseks.

Tagasivaates võib projekti pidada kordaläinuks. Tegevustes osalenud vallavalitsuse ja selle allasutuste töötajad tõid välja, et projekt avardas nende silmaringi ja pani mõtlema uutele võimalustele: parandamine äraviskamise asemel, taaskasutus jpm. Üheks koloriitsemaks näiteks peeti Norra tudengite projekti, mis tegeleb mähkmete taaskasutusega. Nimelt saab neist väetist ja puhastatud plastist sõidukite armatuurlaudu.

Ringmajanduse arenguprogrammi raames töötasid paljud asutused omale välja tegevuskavad. Konkursi korras said viis valla lasteaeda neid plaane ka piloteerida. Taaramäe lasteaed soetas kapisüsteemi, milles hoida mitmesuguseid õppetööks vajalikke vahendeid, Võsukese lasteaed rajas välikööki vihmavee ja päikeseenergia kasutamise võimalused, Õie lasteaias võeti kasutusele komposter ja Vaidas soetati keskkonnasäästlikuks liikumiseks kargoratas.

Lisaks pilootprojektidele, õppereisile Norrasse ja arenguprogrammile tehti kindlaks Rae vallavalitsuse ja allasutuste jalajälg. Koos kommunaalettevõtte Elvesoga on see kokku ligi 16 tuhat tonni süsinikuekvivalenti aastas. Võrdluseks – nii suure jalajälje saab, kui kasutada enam kui 7 miljonit liitrit diiselkütust, reisida pea miljard kilomeetrit keskmise sõiduautoga või lennata 38 tuhat korda Tallinn–Brüssel–Tallinn marsruudil.

Kogumõjust moodustas kommunaalettevõte enam kui poole, koolid viiendiku, lasteaiad 9%, vallavalitsus jt keskused 8% ja raamatukogud 2%. Koolidel moodustas suure osa jalajäljest toitlustus, märkimisväärne osa oli ka seadmetel ja töötajatel liikumisel. Ka lasteaedade puhul oli toitlustuse osa suurim. Seega tuleb edaspidi mõelda, mida saaks süsinikuheite vähendamiseks ette võtta.

Täpsemalt on süsinikujalajälje ja selle vähendamise meetmete kohta võimalik lugeda Rae valla kodulehel (https://www.rae.ee/rae-valla-ringmajanduse-pilootprojekt-2022-2024).

„Rae vallal on kavas projektist saadud õppetunde arvestades liikuda teadlikuma tarbimise ja taaskasutamise kaudu süsinikuneutraalsuse suunas,“ sõnas vallavanem Madis Sarik.

Näiteks on võimalik vaadata süsteemselt üle kogu liikuvuse temaatika, vähendamaks isikliku sõiduauto kasutamist, tegeleda jäätmete maksimaalse ringlussevõtu tagamisega, juurutada vallas keskkonnahoidlikud hanked ja keskkonnajuhtimissüsteem laiemalt, laiendada toiduringluskappide võrgustikku, rajada parandustöökodasid jpm.

Kindlasti vajab teema järjepidevat tegelemist – uued harjumused ei juurdu üleöö. Samuti on vaja projekti tulemusi aluseks võttes omavahel kokku tuua erinevad ettevõtted ja koordineerida nende koostööd. Jõudumööda on kavas sellega ka tegeleda.

Projekti kaasrahastati EMP programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" IV taotlusvoorust „Ringmajanduse pilootprojektid"

Fotol õppereis Norrasse 26.–28. aprillini 2023. Foto: Benedikte Bekkevold Hansen