Aabitsatest läbi pooleteise sajandi on pandud kokku näitus

Eestikeelsetes koolides oli aastal 2016 kasutusel 7 erinevat aabitsat ja kui veel juurde liita erivajadusega lastele väljaantud aabitsad, oli kasutusel suisa 9, millest uuem on aastast 2015 „Lotte aabits“.

Enamasti teavad inimesed, et kasutusel on üks aabits korraga, aga Jüri raamatukogus üleval olev  Kairi Alevi näitus annab olukorrast tegeliku pildi.

„Aabitsanäitusel on üleval enamik minu aabitsakogust,“ kõneleb ainulaadse kogu omanik Kairi Alev, kes tunnistab, et on olnud päris keeruline soetada vanu aabitsaid. Vahel on Kairi saanud palve peale aabitsa jõuluks või sünnipäevaks.

Uuemaid aabitsaid on saanud Kairi osta raamatupoodidest, aga vanematega on olnud asi keerulisem. „Kui aega ja mahti, kammin läbi uuskasutuskeskusi, kust saab väga hea hinnaga kätte teinekord mõne aabitsa. Neid leidub aegajalt ka interneti oksjoniportaalides, kuid seal kruvitakse hind päris kõrgeks.“ Kairi meenutab, et tema viimane väga hea leid oli „Mulgi aabits“. „Kui kolleegid kinkisid mulle sünnipäevaks kaubanduskeskuse kinkekaardi, sain selle samas keskuses olevast raamatupoest.“

„Minu enda jaoks on kõige esimene ja hingele armsaim aabits Vilma Parbo „AB mudilastele“, mis on aastast 1980, kui olin ise vaid kaheaastane tirts.“ Kui Kairi ise kooli läks, õppis ta tähed selgeks Karl Karlepi abikooliaabitsast, mis oli tehtud kõnehäiretega lastele.

Aabitsate kogumiseni jõudis Kairi juba lapsepõlves. Kodus oli olemas „AB mudilastele“, lisaks veel „Karu-aabits“ ja „Kukeaabits“. Hiljem saadi lisaks 1961. aasta õpik, kust õppis lugemist Kairi ema. Tõsine kirg tekkis aga siis, kui Kairi nägi iseenda aabitsat ühest oksjoniportaalis. „Nii need aabitsad minu koju järjest tulema hakkasid,“ resümeerib Kairi, kes enne aabitsate kogumiseni jõudmist korjas maiustuste paberid, plekist joogipurke, postmarke ja rinnamärke.

Lisaks kuuluvad Kairi kogusse võõrkeelsed aabitsad, mõned lugemikud ja matemaatikaõpikud.

1. klassi õpetajatele soovib aga aabitsakogu omanik äsjamöödunud õpetajate päeva raames sära silmasesse ja lapsemeelsust hinge ning südamesse! Esimene õpetaja on see, kes enamasti terveks eluks lapsele meelde jääb ja kui see kogemus õpetajaga on positiivne, siis täiskasvanueas on midagi erilist, mida meenutada. „Põhimõtteliselt on õpetaja lapsele nagu teine ema,“ resümeerib igapäevaselt haiglas hooldusõena töötav Kairi.

Foto: Rae Sõnumid

Kairi Alevi aabitsate näitus Jüri raamatukogus