Abipolitseinik Margus Koppel: igaüks saab oma panusega muuta kogukonda turvalisemaks ja paremaks paigaks

Margus Koppel on Rae valla kodanik, kes on leidnud oma kutsumuse kogukonna turvalisuse ja heaolu eest seismises. Nooruspõlves Jüri jalgpalliväljakutel tegusid teinud Margus on leidnud oma südameasja abipolitseinikuna, pühendades oma vaba aega rohkem kui 800 tundi aastas Rae valla ja Harjumaa turvalisuse tagamisele.

Marguse töö ja pühendumus on teeninud talle mitmeid auhindu ja tunnustusi, sealhulgas Päästeameti elupäästja III klassi medali, Põhja prefektuuri aasta vabatahtlik 2023 tiitli ning Ida-Harju politseijaoskonna aasta täht 2023 „Hingega abipolitseinik“ auhinna. Samuti on Margus Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse liige, töötades selle nimel, et ühendada ja esindada abipolitseinikke üle kogu Eesti. Lisaks turvalisuse valdkonnale on Margus ka tipptasemel rannajalgpallur, esindades Eesti meistritiitlit hoidvat BSC Thunder Arvutitarga väravasuud. Marguse kirg ja pühendumus nii turvalisuse kui ka spordi vastu teevad temast inspiratsiooniallika ja eeskuju meile kõigile. Rae Sõnumid rääkis Margusega lähemalt.

Olete pärit Rae vallast ja vallaelanikud võivad Teid tihti näha abipolitseiniku ametis. Kas kodukohaga on side püsinud?

Olen veetnud suurema osa oma 32 eluaastast just Rae vallas Jüris – see on koht, mida pean südamest oma koduks. Jüri, Assaku, Lagedi, Vaida... need kohad on minu jaoks rohkem kui lihtsalt nimed kaardil – need on paigad, kus olen kasvanud, õppinud ja kujunenud inimeseks, kes ma täna olen. Haridustee sai alguse samuti 1998. aastal Jüri Gümnaasiumis, kus omandasin teadmised ja sõprussidemed, mis on püsinud siiani. Kuigi gümnaasiumi viimased aastad lõpetasin pealinnas, ei ole see sidet koduvallaga nõrgestanud. Rae vald on olnud ja jääb südamekoduks, kus iga nurga taga, iga puu ja põllu juures rääkida mõni mälestus või lugu.

Kui kaua olete abipolitseinik olnud ning mis viis sellele teekonnale?

Olen abipolitseinikuna tegutsenud nüüdseks juba neli aastat, kuid minu side politseitöö ja kogukonna turvalisusega sai tegelikult alguse juba 2018. aastal isiklike kogemuste kaudu. Üks mu lähedane sattus keerulisse olukorda, mis oli tingitud pikaajalisest alkoholi kuritarvitamisest. Sel perioodil oli mul vajadus korduvalt politsei poole pöörduda, et leida olukorrale lahendus. Tihti olid need, kes reageerisid minu väljakutsetele, just iseseisva pädevusega abipolitseinikud. See andis mulle esimese tõelise pilgu sellele, kui kriitilist ja positiivset mõju võivad abipolitseinikud omada kogukonna turvalisusele ja heaolule.

Minu otsus saada abipolitseinikuks oli teadlik valik panustada aktiivselt oma kogukonna turvalisusesse. See ei olnud hetkeajendil tehtud otsus, vaid pigem sügav sisemine soov aidata ja olla osa lahendusest probleemidele, mida olin oma silmaga näinud. Abipolitseinikuna saan ma mitte ainult panustada kogukonna heaolusse, vaid ka õppida ja areneda isiklikult, kogedes erinevaid situatsioone, mis aitavad mul paremini mõista ühiskonda ja selle vajadusi.

Minu igapäevane töö on küll kaugel politseitööst – olen Arvutitargas turundus- ja kommunikatsioonijuht ning minu varasem karjäär on hõlmanud meelelahutust nii televisioonis kui raadios. Võib tunduda, et need kaks maailma ei puutu omavahel kokku, aga tegelikult on meelelahutusmaailm mulle andnud oskusi ja kogemusi, mida saan kasutada ka abipolitseinikuna – suhtlemisoskus, kiire reageerimisvõime ja võime mõista erinevaid inimesi ja olukordi. 

Kui palju tunde kuus keskmiselt abipolitseiniku tööülesandeid täidate?

Aastate peale jaguneb minu panus abipolitseinikuna veidi üle 800 vabatahtliku tunni aastas, mis jaguneb aasta peale keskmiselt 60-100 tunni vahel kuus. Tuleb ette ka kuid, kui saan panustada näiteks vaid 6-12 tundi. Kui arvestada, et olen sellel rajal olnud juba neli aastat, siis kokku võivad minu panustatud tunnid küündida 2500-3000ni. Need numbrid võivad esmapilgul tunduda lihtsalt statistikana, kuid igaüks neist tundidest kätkeb endas lugu, õppetundi või hetke, mis on oluliselt mõjutanud nii mind kui ka neid, kelle heaks ma töötan – meie inimesi.

Selle aja jooksul olen kogenud väga erinevaid olukordi – alustades lihtsamatest ülesannetest nagu liikluspatrullid, koolilastele turvalisusest rääkimine või Lõvi Leo rolli täitmine lasteaedades, kuni keerulisemate väljakutseteni nagu kriisiolukordades abistamine või kadunud inimeste otsingud, rasketele liiklusõnnetustele esmaabi andmine ning lähisuhtevägivallaga seotud väljakutsetele reageerimine ja nende lahendamine.

Isiklikul tasandil on see kogemus andnud mulle palju rohkem, kui ma oskasin oodata. Olen õppinud toime tulema stressirohkete olukordadega, arendanud oma suhtlemisoskust ja õppinud mõistma inimkäitumise mitmekesisust. Lisaks on see kinnitanud minu usku, et igaüks saab oma panusega muuta kogukonda turvalisemaks ja paremaks paigaks.

Kas hoiate turvalisusel silma peal Rae vallas või üle Harjumaa?

Tõepoolest, Rae vald on minu jaoks patrullis käies eriti oluline mitte ainult isikliku seotuse tõttu, vaid ka seetõttu, et iga tänav, küla ja asula on mulle väga tuttav. Piirkonna tundmine annab mulle olulise eelise – võimaluse kiiresti orienteeruda ja reageerida mistahes olukordadele, mis võivad tekkida.

Lisaks aitab see luua ka tugevamaid sidemeid kogukonnaga. Elanikud tunnevad mind ja mina tunnen neid, mis aitab luua usalduslikku suhet politsei ja kogukonna vahel. Näiteks hommikustes puhumisreidides tervitavad mind nii klassivennad, õpetajad kui ka tuttavad vallatöötajad ning ka nende päev algab naeratusega. Selline usaldus on hindamatu, eriti võimalikes kriisiolukordades, kus kiire ja efektiivne kommunikatsioon võib olla kriitilise tähtsusega.

Siiski, turvalisuse tagamine ei tunne piire ja aeg-ajalt võib mind leida ka väljaspool Rae valda. Tallinna kesklinn ja Lasnamäe on piirkonnad, kus ma samuti patrullis käin, pakkudes tuge ja turvalisust ka pealinna elanikele.

Abipolitseinikuna loovutate oma vaba aega ilma tasu saamata. Mida tegelikult abipolitseinikuks olemine annab?

Tõepoolest, abipolitseinikuna oma vaba aega loovutades olen kogenud, et see töö pakub midagi palju sügavamat kui lihtsalt aja panustamine. On olnud hetki ja väljakutseid, kus oleme silmitsi seisnud elu karmimate reaalsustega, mis on andnud mulle hindamatu perspektiivi mõista, kui kiiresti võib kõik, mida peame enesestmõistetavaks, kaduda. Sellised kogemused on õpetanud mulle tõelist empaatiat ja mõistmist nende suhtes, kes võivad olla elu keerdkäikude tõttu kriisiseisundis või kes vajavad lihtsalt kõige rohkem meie toetust ja mõistmist.

Iga olukord, millega olen kokku puutunud, on süvendanud minu taju sellest, kui oluline on olla olemas, lihtsalt kuulata ja olla valmis aitama. Need ei ole lihtsalt teod, need on hetked, mis loovad tõelist ühendust inimeste vahel, tuletades meile meelde, et hoolimine on meie ühiskonna alustala.

Kuidas abipolitseinikesse suhtutakse? Kas näiteks tänaval inimesi korrale kutsudes tehakse vahet, kas on politseinik või abipolitseinik?

Tänapäeval on abipolitseinike ja politseinike vahel eristamine muutunud üha keerulisemaks, peamiselt tänu sellele, et abipolitseinike väljaõpe on jõudnud üsna kõrgele tasemele. Minu isiklikus kogemuses, kui patrullis olles inimestega suhtlen, ei tehta sageli vahet, kas tegemist on politseiniku või abipolitseinikuga. See on märk sellest, et abipolitseinikud on oma kohaloleku ja professionaalsusega võitnud ühiskonna usalduse ja lugupidamise. Olles patrullis, olen märganud, et sihikindel ja oma teadmistes kindel abipolitseinik on politseiametnikule võrdne partner. Meie koolituse tase ja pühendumus oma ülesannetele tähendab, et suudame pakkuda kvaliteetset tuge ja turvatunnet, mida oodatakse politseilt. Tegelikult, tihtipeale olen täheldanud, et kogukonnas peetakse vabatahtlikke eeskujuks, sest mida rohkem on vabatahtlikke, seda turvalisem ka kogukond – see kajastab vabatahtlike politseitöö olulisust ja väärtust.

See positiivne suhtumine ja tunnustus on väga motiveeriv. See näitab, et meie panus on hinnatud ja me oleme oluline osa turvalisuse tagamisel meie kogukondades. Tõsi on, et vabatahtlikud panustavad oma aega ja oskusi ilma rahalise tasuta, kuid saadav tunnustus ja teadmine, et oled aidanud kaasa turvalisema keskkonna loomisele, on tasuks iseenesest.

Kas lisaks tööle ja abipolitseiniku tegevusele üldse enam vaba aega jääb?

Lisaks abipolitseinikuna tegutsemisele panustan oma vaba aja ikka ja jälle samale teemale – kuulun Eesti Abipolitseinike Kogu juhatusse. Need on kaks tihedalt seotud tegevusvaldkonda, mis võimaldavad mul panustada ühiskonna turvalisuse ja heaolu suurendamisse veelgi enam. Eesti Abipolitseinike Kogu ühendab Eesti abipolitseinikke, et tagada nende ühtne areng, kvaliteet, omavaheline kogemuste jagamine ja infovahetus. Minu roll selles organisatsioonis annab mulle võimaluse töötada selle nimel, et tõsta abipolitseinike professionaalsust, esindada nende huve ning seista ühtsuse ja tugevuse eest kogu Eestis.

Need tegevused nõuavad palju aega ja pühendumust, mis on võrreldav teise täiskohaga tööga. Ometi leian ma alati aega ka oma teisele suurele kirele – jalgpallile. Jalgpallipisik, mis sai alguse juba koolipõlves Jüri Gümnaasiumi taga, elab minus edasi nüüd juba pea 10 aastat rannajalgpalli näol, mis on kujunenud minu peamiseks kirglikuks tegevuseks väljaspool teisi kohustusi. Olen osa rannajalgpalli meistriliiga klubist BSC Thunder Arvutitark, kes on hetkel valitsev Eesti meister ning meid ootavad ka sel suvel ees klubijalgpalli Euroopa meistrivõistlused Portugalis. Jalgpall pakub mulle vajalikku vaheldust, aitab hoida füüsilist vormi ja toob rõõmu ning värskust igapäevasesse ellu.

Mõlemad rollid – abipolitseinik ja rannajalgpallur – nõuavad täielikku pühendumust, distsipliini ja võimet töötada osana meeskonnast. Need kogemused rikastavad teineteist, luues ainulaadse sünergia, mis võimaldab mul olla parem nii väljakul kui ka kogukonda teenides.

Kui ka sinu jaoks on kogukonna turvalisus oluline ja oled nõus selle turvalisemaks muutmiseks oma vaba aega panustama, siis astu abipolitseinike ridadesse. Abipolitseinikuna on sul võimalus olla lahutamatu osa Eesti politseist ja koos töötades muuta Eesti turvalisemaks. Täpsemat infot leiab abipolitseinike koduleheküljelt: www.abipolitseinik.ee.

Foto 1: Margus (vasakult teine) kuulub MTÜ Eesti Abipolitseinike Kogu juhatusse ning käib tihti abipolitseiniku ametit tutvustamas. Pildil saates Õhtu. Foto: Illimar
Reinbusch, Eesti Abipolitseinike Kogu

Foto 2: Margus Koppelit (vasakul) tunnustas siseminister Lauri Läänemets Päästeameti elupäästja III klassi medaliga. Foto: Rasmus Kooskora

Foto 3: Marguse suur kirg on ka rannajalgpall. BSC Thunder Arvutitark on hetkel valitsev Eesti meister ning suvel ootab klubi ees klubijalgpalli Euroopa meistrivõislused
Portugalis. Foto: Svetlana Tšižova