Aivar Aasamäe – Harjumaa aasta sädeinimene

Ela ise ja lase ka teistel elada! Nii kõlab Harjumaa aasta sädeinimeseks valitud Kurna külavanema Aivar Aasamäe põhimõte, millest ta lähtub nii töös kui ka eraelus. Alljärgnevas usutluses teeme juttu sädeme hoidmisest, Kurna küla kogukonnast, rajatavast IKEA kauplusest, aga ka kangaäri viimastest trendidest.

Teid on Harjumaa aasta tegijate konkursile neli aastat järjest nomineeritud. Mille poolest käesolev aasta eriline oli?

Käesolev aasta on väga eriline ja mittetavaline. Kogukond ja mina käime koos, ilma nendeta ei oleks sellist märkamist. Harjumaa aasta tegija nominendid oleme külaga olnud eelmistel aastatel mitmes valdkonnas. Näiteks aasta küla, aasta kodaniku ühendus ja aasta tegu. Kahtlustan, et laureaadi tiitel on tulnud ikka eelneva töö tulemusena. Õnneks oleme oma kogukonnaga suutnud ka kõik tänavused plaanid ellu viia. Talgud, jaanipäev, terrasside päev ja pulmad mõisa pargis. Suurimaks ettevõtmiseks oli väljasõit Virumaa Kurna külla. Viimse hetkeni olid pöidlad peos, kas õnnestub või kuis? Kõik läks kui lepase reega ja koju tagasi jõudes sõnas külamees, et poleks uskunud, et nii lahe võib olla üks ööbimisega bussireis.

Kurna on silma paistnud tugeva kogukonnana. Koos käiakse talgutel, ühiselt peetakse pidusid ja käiakse perekonniti läbi. Kuidas luua head meeskonnavaimu?

Kurnal oli külavanem juba külanõukogude ajal. Tol ajal polnud Reet Laurbergil nii tugevat mandaati nagu tänastel Rae valla külavanematel, kuid mured said lahendatud ja tema poole pöörduti alati austusega. Külas tunnevad kõik kõiki. Niimoodi tead, kellelt midagi loota nii heas kui halvas. Meie kogukonna tugevuseks on põlvkondadevaheline side. Nii mitmeski majapidamises elab kaks või isegi kolm põlvkonda koos.

Kuidas on korraldatud kogukonnasisene suhtlus ja kas peale külavanema on ka teistel elanikel juhtivaid rolle?

Meie võlusõnaks on siin tugev kogukonna eestseisus oma halli kardinali Leelo, kultuuriministri Kadri, sidususministri Taneli, supernaise Karini ja supermees Marko näol. Tuumik keerleb nii kiiresti, et paneb ka kogu küla pöörlema.

Olete Rae Valla Alevike ja Külavanemate Seltsi esimees ning Harjumaa külaliikumise esindaja maakonna turvalisuse nõukogus. Millises seisus on külaliikumine Rae vallas ja Harjumaal laiemalt?

RVAKS on unikaalne selts kogu Eesti kontekstis, mis võib olla eeskujuks ja nõuandjaks teistele sarnastele organisatsioonidele. Seltsi tugev vundament laoti aastal 2002. Tänaste liikmete ülesanne on hoida ja tugevdada seltsi. Oleme toonud oma valla alevike ja külade vanemad ühise laua taha. Külavanema töö on ühiskondlik ja mitte tasustatav. Mõnigi kord on külavanemal hääd nõu vaja. Katusorganisatsioon ongi selleks ellu kutsutud, et meie igakuistes infotundides saada vajalikku teavet elu igast valdkonnast. Väga sagedasteks külalisteks on valla erinevad ametnikud. Suurim väärtus on külavanem, kes on ära teeninud suure tunnustuse, et on suutnud ja tahtnud oma isikliku elu kõrvalt toetada ka teisi kogukonna liikmeid.

Kuidas sädet hoiate ehk energiat ammutate?

Kurna mõisapargis on mõned „draakoni“ kased, mille tüved on tõsiselt jämedad ja koor mõnusalt krobeline. Tuld nad ei sülita ja sädemeid ei pillu, kuid energiat võib neist ammutada kuhjaga. Energiat annavad mulle minu pere, minu sõbrad, minu töö, minu mõnus kodu ja minu väike roosiaed.

Millal Kurna küla stabiilselt Rae valla mängudel osalema hakkab?

Oleme valla mängudest osa võtnud korduvalt pokkeris ja eelmisel hooajal discgolfis lausa kahe meeskonnaga. Peab aga tõdema, et kogu tsüklist osa võtta on arvatavasti keeruline. Iga hinna eest väljas olla kõigil etappidel on kogukonna jaoks päris suur väljakutse. Kardan, et kusagilt võib hakata kärisema. Mõtteid selles suunas oleme korduvalt mõlgutanud.

Tean oma kogemusest, et võite Kurna ajaloost rääkida tunde ja tunde. Kas küla ajalugu on piisavalt põhjalikult uuritud või tuleb aeg-ajalt ilmsiks uusi ja üllatavaid fakte?

Kurna on muinasasula. Seega on küla ajalugu pikk ja rikkalik. Särtsu ajalukku annab kuus dünastiat Kurna mõisnikke. Suureks eeskujuks võiks olla Otto Wilhelm von Fersen (1670–1733), kes keerulisel katkuajal suutis oma talupojad päästa.

Minu hiljutine suur avastus on kirjutis mõisaprouast Eleonora von Fersenist, kes oli oma isale vääriline pärija. Selle võimsa naise eeskuju on nii positiivne, et tänavu 14. novembril meie küla Ardi ja Heleni perre sündinud tüdrukutirts päris nime Eleonora.

Põnev ajajärk on 1833–1898, mil mõis kuulus Knorringutele. Sel perioodil ehitati historistlikus stiilis härrastemaja ja värskendati kogu mõisakompleks. Helena von Knorringu huvi idamaade vastu päädis häärberi sisustamises jaapani kaanoneid silmas pidades ja jaapani nulgude istutamisega mõisa auringile. Samuti rajas ta häärberi loodeküljele  puuviljaaia, milles kasvatati Eestis esmakordselt aprikoose. Sensatsioon oli nii võimas, et kogu Revali koorekiht käis seda kaemas. Tänaseks  oleme parki istutanud EV 100 raames uue jaapani nulgude ringi ja minu aias kasvab aprikoos.

Elasite Kurnas kuni 16. eluaastani, seejärel viis elu Teid Jürisse ja Kalamajja ning alates 2001. aastast olete kodukohas tagasi. Kas tegemist oli teadliku otsusega?

Minu suguvõsa elab Kurnas aastast 1924, mil vanaisa Egor tuli mõisa kingsepaks. Oli hobusetalli meister ja sepatööna suutis ta hobustele ka kabjarauad valmistada. Kõik olid vajalikud ametid, et oma seitsmelapselist peret toita. Noorimaks pojaks oli minu isa Helmut. 1976. aastal otsustas meie pere kolida Jürisse kõigi mugavustega kortermajja. Side Kurnaga jäi alles tänu tädi Metale, kes oli isa vanim õde. Tema tahte alusel jõudsingi oma esivanemate juurte juurde tagasi. See oli suur äratundmisrõõm ja nüüd on koht, kus tunnen end tõeliselt kodus.

Elu viis ka mõneks ajaks Kalamajja, sest leidsin sealt oma elu armastuse ning meie perre sündisid peagi poeg Andry ja tütar Kadry.

Kurna küla on suurte muutuste lävel. Õige varsti lüüakse kopp maasse IKEA kaupluse ehituseks. Kui palju see praegust elu muudab?

Meie küla elu muutub totaalselt. Sellise uhke ja võimsa projekti tulemisega saame veelgi kaasaegsema küla uute kergliiklusteede ja uue rohealaga. Üle aastakümnete on kindel lootus bussiliiklusele. Kogu küla on positiivselt meelestatud IKEA tulekust. Praegune vallavanem on hellitavalt nimetanud Kurnat IKEA pealinnaks.

Kurnas asub ka Maxima logistikakeskus – kui lisame siia ka rajatava IKEA, siis vähesed Eesti külad saavad hoobelda niivõrd suurte tööandjatega. Kas kohalik inimene ka kodulähedasest töökohast huvitatud on?

Töötada kodu vahetus läheduses on eelkõige aja kokkuhoid ja suur luksus. Maximas töötab hetkel kolm kurnakat. Arvestades kogukonna suurust on see protsent väga hea. IKEA tööpakkumiste suhtes on arvatavasti huvi kordades suurem.

Leiva toob Teile lauale kangamüügi ja rõivaste õmblemisega tegelev ettevõte. Kui palju inimesed tänapäevases kiirmoekeskses maailmas isikupäraseid lahendusi otsivad?

Õnneks on meie ühiskond kasvanud mitmekihiliseks ja inimeste teadlikkus on palju arenenud. Bangladeshis lapstööna toodetud kiirmoebrändid on paljudele vastukarva ja jätkusuutlikkus on küsitav. Aasta-aastalt kasvab klientuur, kes hindab kvaliteetset kangast ja head rätsepatööd. Edu võti on ka tugev koostöö Eesti tippdisaineritega.

Millised on kangaäri viimased trendid?

Kõigi looduslike materjalide kõrval, nagu siid, puuvill, lina ja vill, on jõuliselt tõusnud kangatootmisse bambus. Tegemist on kiirekasvulise ja kiiresti taastuva toormega. Materjali omadusteks on suurepärane hingavus, kanga kestvus ja elastsus. Kangrud teevad tänapäeval imet.

Millistest põhimõtetest töös ja eraelus lähtute?

Ela ise ja lase teistel elada!

Te olete hea suhtleja, avatud meele ja laia silmaringiga inimene ning peale selle ka tugev töötegija. Lõpetuseks sobib hästi küsimus, et kas olete mõelnud aktiivsemalt kogu Rae valla arendamisel kaasa lüüa?

1993 tegi toonane peaminister mulle ja sõber Ivo Nikkolole tagasihoidliku ettepaneku ajada Eesti asja. Meile aga tundus, et kui moeministeeriumit ei looda, siis meid poliitikas pole ka vaja. Sümpaatseid ettepanekuid on ka hiljem tulnud. Seni olen jäänud oma liistude juurde. Ajad on muutunud ja... Ära iial ütle iial!

*Harjumaa aasta tegija on konkurss, mille raames Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Harjumaa Leader tegevusgrupid ning Kodukant Harjumaa tunnustavad silmapaistvaid inimesi ja tegusid maakonnas.