Arstiabist Vaidas läbi 70 aasta

Vaida velskripunkt alustas tegevust 1949. aastal Hiie talus. Sommerlingi nimelise noortesovhoosi töötajate paremaks teenindamiseks viiakse 1963. aastal velskripunkt vastvalminud korrusmaja 3-toalisse korterisse. Velskritena on Vaidas töötanud Keskpaik, Raude, Saarela ja Kirsch. 1. veebruarist 1971 tuli otse koolipingist velsker-ämmaemandapunkti juhatajaks Virve Lootus. Sanitarideks olid tal algul Elvi Tsensova, alates 12. märtsist 1974 aga Anna Luutre.

1973. a kolitakse taas uutesse ruumidesse. Vaida sovhoos tegi praegusest Veesilma 2 majast teenustemaja, kus oli velskripunkt, postkontor ja juuksur. 1974. aastal tuli tööle arst dr Liia Uusma, tõsi küll – üks kord nädalas, teisipäeviti kell 14-17 oli tema vastuvõtt. Iga kuu viimasel teisipäeval käis vastuvõtte tegemas lastearst dr Liidia Leoste, hiljem dr Helju Koljal. Nende hoolealusteks olid kuni üheaastased lapsed. Virve Lootus lõpetas 1974. aastal füsioteraapia kursused ning ka seda oskust läks tal vaja. Nimetus muutus ja Vaida sai omale tervishoiupunkti. Rahvasuus jäi see ikka medpunktiks. Füsioterapeudina alustas tööd Helju Kattel.

Kui 1971. aastal kasutas arstiabiteenust 1782 inimest, siis 1980. aastal juba 5920, Vaida velskri abi ja hoolt vajasid ka Vaida kooli 170 õpilast ja sovhoosi lasteaialapsed ning suviti Vaidas töötav õpilasmalev.

1983. aastal ehitatud 60-korteriga elamusse planeeris sovhoos kolm korterit ambulatooriumi jaoks (praegu Hoidla tee 25) ning sinna ka koliti. Alates 15.03.1984 nimetati Vaida tervishoiupunkt ambulatooriumiks. Kabinettide sisustamiseks andis raha sovhoos. See tegevus võttis aega ning vastuvõttudega alustati alles sama aasta augustis. Ambulatooriumi juhatajaks tuli sisehaiguste arst dr Virge Tiisma. Ühetoalises korteris tegi Helju Kattel erinevaid füsioteraapiaprotseduure viielt erinevalt masinalt. Puudu oli vaid ultraheliaparaat. Kahetoaline korter oli sisustatud lastearsti Sirly Korpi vastuvõtuks, õena töötas Nadežda Feirik. Kolmetoalises korteris oli dr Virge Tiisma vastuvõtt, õena töötas Jelena Ištšenko. Virve Lootusel oli nii velskri kui ka ämmaemanda kohustused, lisaks Rae apteegi müügipunkti kaudu ravimite müümine. Ambulatooriumi ruumides alustas tööd ka hambaarst. Esimeseks hambaarstiks oli 1985. aasta augustist Anneliis Liim, abiliseks Kersti Hokkonen.

Taasiseseisvunud Eestis alustati peremeditsiiniga. Aastail 1997 kuni kevadeni 2001 ravis patsiente dr Eero Merilind, 1. märtsist 2001 tuli Vaida perearstiks dr Tatjana Lelov. Perearsti õeks jäi tööle Virve Lootus. Selleks ajaks olid tegevuse lõpetanud nii lastearst kui ka füsioterapeut. 2001. aasta augustis avati renoveeritud Vaida keskusehoone, kus olid ruumid perearstile ja hambaravile.

Nii ongi Virve Lootus meil peaaegu 50 aastat verd võtnud, süsti teinud, südant ja kopse kuulanud ning muid protseduure läbi viinud, vaktsineerinud, kaalunud, mõõtnud koolilapsi ning hoolitsenud lasteaialaste tervise eest.

Dr Tatjana Lelov on Vaidas perearstiks olnud pea 20 aastat.

Aitäh teile!

Vaida patsientide nimel Reet Raudkepp