Autovaba elu Lagedil – kas helesinine unistus või juba täna võimalik?

Kas Lagedil on võimalik elada autovabamat elu? Millistel tingimustel oleks see võimalik? Millised erinevaid liikumisviise saaksid Lagedi elanikud lisaks autole kasutada?

Nendele küsimustele vastuse leidmiseks viisime maikuus läbi Lagedi liikuvuse eksperimendi, mille eesmärk oli müksata Lagedi kogukonda rohkem aktiivselt ja ühistranspordiga liikuma. Eksperiment andis põhjuse katsetada erinevad liikumisviise ning avastada niimoodi liikumisvõimalusi, millele tavapärase kiire elurütmi juures ise alati ei tule. Eksperimendis osalejad on tänu uutele kogemustele teadlikumad erinevatest liikumise võimalustest, nende puudustest ja arenguvajadustest. Eksperimendi viisime läbi koostöös Tallinna Ülikooliga ning seda rahastas Eesti Teadusagentuur. 

Kuidas eksperiment läbi viidi?

Eksperimendis osales 23 inimest vanuses 21–56. Osalejad olid peamiselt Lagedi kandi elanikud ja mõned töötajad. Kolme nädala jooksul jälgis osalejaid äpp, mis registreeris liikumise teekonnad, liikumisviisid ning liikumise keskkonnamõju. Esimesel nädalal oli eesmärk liikuda tavapäraselt ning järgneval kahel nädalal rohkem ühistranspordiga, jalgsi, ratta või tõukerattaga. Et katsetamine oleks lihtsam, andsime kõigile 30 päeva pileti, mis võimaldas sõita nii bussi kui ka rongiga Tallinnas ja linna lähipiirkonnas. Eksperimendi lõppedes loosisime osalejate vahel välja Elroni krediiti, et rongiga liikumise rõõmu pikendada. 

Milliseid praktilisi teadmisi eksperiment andis? 

Eksperiment kinnitas fakti, et juba täna elab Lagedil palju peresid, kellel auto puudub või kes saavad hästi hakkama vaid ühe autoga. Selleks, et veelgi rohkem elanikke saaks teisest autost loobuda, on oluline valla kohalike sihtkohtade parem ühendamine ühistranspordi abil ning taktipõhise ja regulaarsema rongiühenduse tagamine Tallinnaga. Kaasa võiks aidata ka see, kui Lagedi elanikud saaksid Tallinnas tasuta ühistransporti kasutada ja peredele kehtiksid rongides soodustused. Distantsi poolest sobiks linna sõitmiseks hästi ka jalgratas, kuid täna poolik jalgratta- ja jalgtee ühendus Lagedilt Ülemistele võimaldab rattasõitu vaid julgematele. Tõukerataste teenuse laienemine Lagedile ja Jürisse looks paremad ühendused neile, kelle töö- või kodukoht asub peatusest kaugemal.  

Kas eksperiment oli tulemuslik ja mis saab edasi?

Lagedi eksperiment tutvustas paljudele osalejatele võimalusi, millele nad varem mõelnud polnud. Ka neile, kes juba täna isikliku autot ei oma või kes ka praegu tihti rongi kasutavad, oli eksperiment silmi avav – alati tasub vähemalt uurida, näiteks Google Mapsist või peatus.ee-st, kas saab sõidu teha rongi või bussiga. Osalejad jagasid ka väärtusliku tagasisidet, mida saame rakendada Lagedi üldplaneeringu ja Rae valla liikuvuskava koostamisel. Sügisel toome eksperimendi tulemused ka järgmisesse „Planeerime koos Lagedit“ töötuppa. Kuna projekt oli igati edukas, planeerime sarnaseid projekte, kus müksame elanike tegema aktiivseid ja säästlike liikumisvalikuid, ka teistes Rae valla piirkondades. 

***

43-aastane eksperimendis osalenud Lagedi pereisa rääkis, et kasutab peamiselt liikumiseks tööautot, kuna peab linnas tihti erinevatesse asukohtadesse jõudma. Eksperimendi käigus aga avastas ta, et linnas on ühistranspordiühendused päris head ja ka autota saab kiiresti ühest punktist teise. Valik autosõidu kasuks on tihti mõjutatud ilmast või vajadusest lastega koos liikuda. Üksi liikumisel on rong, buss ja tõukeratas mugavad valikud ning eelkõige suveperioodil näeb ta, et suudab autosõite kolmandiku võrra asendada. Kui tulevikus tal tööautot enam ei oleks, usub ta, et saaks nende pere hästi hakkama ka ühe autoga. 

***

Väljakutse eksperimendis osalemiseks võtsid vastu ka Lagedil elavad Rae valla ametnikud Stina ja Katrin, kes lisaks ühistranspordile katsetasid kahe nädala jooksul valla elektrirattaid isiklikeks sõitudeks. Katrin ei teinud eksperimendi ajal ühtegi autosõitu üksi ja katsetas kõiksugu liikumisvõimalusi, sh proovis ära ka hommikuse Jüri bussi, mis ta juba kella seitsmeks vallamajja tõi. Stina tegi autoga vaid vähesed sõidud, näiteks siis, kui oli vaja käia nii kesklinnas kui ka Viimsis, või hoopis Lõuna-Eestis. Kui aga autoga sai mindud, kombineeris ta mitu käiku, et vältida näiteks üksikut sõitu ainult poes käimise jaoks. 

Katrin ja Stina leiavad, et ühistranspordigraafikul ja -marsruutidel on veel palju arenguruumi – rongid võiksid käia iga 30 minuti tagant ning bussiga võiks saada ka mujale kui kesklinna. Elektrirattaga sõitmine meeldis aga mõlemale. Katrin: „Elektriratas on väga vinge, mind üllatas, kui kiiresti sai Lagedilt Jürisse ja ma ei olnudki higine“. „Tööle sõidud, mille tavaliselt teen autoga, on täiesti asendatavad rattasõiduga. Ratas annab sõltumatuse, ei pea minema kusagile ja ootama midagi, mida võib-olla ei tulegi. Isegi, kui mul läheb rohkem aega, siis ma juba liigun,“ lisas Stina.

Foto: Lagedi liikuvuse eksperimendis osalenud Stina ja Katrin katsetasid lisaks ühistranspordile elektrirattaid. Foto: Õnne Kask.