Elanikkonna kaitse edendamise eest tunnustatud Suursoo külaselts võõrustas president Karist

President Alar Karis külastas 17. märtsil oma Harjumaa ringkäigu raames Rae valda: Jüri päästekomandot, tööstusettevõtet Estanc ja Suursoo külaseltsi. Visiidi kesksete teemade hulka kuulusid ettevõtluse ja innovatsiooni roll siinses majanduses ning elanikkonna kaitse ja kogukondade koostöö tähtsus.

Elanikkonna kaitse edendamise eest tunnustatud Suursoo küla külavanem Fredy Lehe sõnul tuli soov selleks visiidiks presidendi poolt ja oli külarahvale ootamatu, kuid meeldiv üllatus. „Eks huvi Suursoo vastu tekkis sellest, et meie külaseltsi tunnustati eelmisel aastal Harjumaa aasta turvalisusesse panustava organisatsiooni tiitliga ja nüüd soovis president tulla kohapeale vaatama meie kerksuskeskust ja kuulama lähemalt, mida oleme siin ühiselt kriisideks valmistumisel ja elanike turvalisuse tagamisel ette võtnud,“ rääkis Fredy Lehe. Ta lisas, et presidendile pakkus huvi ka kohalik külaelu laiemalt: mida koos ette võetakse, millised on traditsioonilised tegevused ja üritused. „Riigipea oli positiivselt üllatunud, kui kuulis, et Suursoo külal on olemas ka oma arengukava – seda vist ülearu tihti külade puhul ette ei tule,“ sõnas Fredy Lehe.

Suursoo külaseltsi esimees Gerli Lehe rääkis president Karisele küla ajaloost, mis ulatub aastasse 1932, kui riigivanem Konstantin Päts otsustas kuivendada soo ja rajada soode ning rabade keskele Pikavere-Suursoo asundusküla arhitekt Erika Nõva planeeringu järgi. Konstantin Päts külastas Suursood 1934. aastal. Sellest sündmusest on säilinud nahkköites külalisteraamat, kuhu riigivanem jättis mälestuseks oma allkirja. Samasse raamatusse lisas oma allkirja ka president Alar Karis, austades sellega ajaloolist traditsiooni.

President uuris huviga, kuidas Suursoo kogukond on panustanud elanikkonnakaitsesse, millised on külarahva suurimad hirmud ning kuidas ühiselt kogukonnas turvatunnet luuakse. Gerli Lehe rääkis, et Suursoo külaselts on järjepidevalt tegelenud kerksuskeskuse rajamisega, mille eesmärk on tagada, et kogukond suudaks kriisiolukorras vähemalt viis päeva ise hakkama saada, kohaliku omavalitsuse või riigi abita. Ta lisas, et selleks on kogukond mõelnud läbi võimalikud ohud, varunud vajalikku varustust ja koostanud hädaolukorraplaani, et üksteist paremini toetada.

„Inimeste valmisolek ja oskus toimida kriisiolukordades – see on samasugune heidutus kui laskemoon, mida me ostame,“ võttis president päeva kokku.

Külastusel osalenud Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Seltsi (RVAKS) juht Aivar Aasamäe ja vallavanem Tarmo Gutmann tutvustasid Alar Karisele Rae valla küladeliikumist laiemalt ja ka kogu Eestis unikaalset RVAKSi – elujõulist kogukondlikku organisatsiooni, mis tähistab sel kevadel juba oma 23. sünnipäeva.

Lisaks Suursoole külastas riigipea Rae vallas veel peamiselt eksportturule mahuteid valmistavat tööstusettevõtet Estanc. Samuti kohtus ta Jüri päästekomando töötajatega, et tunnustada kutseliste päästjate panust ning arutada päästevaldkonna arengu teemadel. 

Fotod: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei