Ennetus ja järelevalve käsikäes turvalisema valla nimel

Elanikud on aastate jooksul pöördunud valla poole nii abi saamiseks kui ka erinevatest muredest teada andmiseks: mõnes kohas oleks vaja reguleerida liiklust või parkimise korraldust; kusagil seisavad autoromud, mis risustavad ümbrust ja on ka potentsiaalseks ohuks keskkonnale; kellegi aed on liiga kõrge, mis rikub visuaalselt vaadet; mõni koer jookseb küla vahel ringi rihma ja suukorvita; kellegi kass käib naabri hoovis roojamas; kusagil on hekk nii kõrge, et varjab vaadet; keegi on visanud prügi metsa alla; keegi kasutab omavoliliselt valla maad jne.

Üldjuhul ei ole nende olukordade taga pahatahtlik käitumine, vaid pigem on tegemist teadmatusega. Kuid kahjuks on ka vastupidiseid näiteid. Rae vallavalitsuses tegutseb 2024. aasta algusest järelevalveamet, mille esmane roll on elanike teavitamine – kuidas on õige käituda ja milliste kokkulepitud reeglite järgi on elu vallas korraldatud.

 

Reeglid arvestavad enamuse huvidega

Reeglid on vallas kokku lepitud tagamaks asumites ja kogukondades hea, turvaline ning tänapäevastele standarditele vastav elukeskkond. Reeglid on üldjuhul vallaülesed ja paika pandud pidades silmas enamuse huve ja soove, samuti kehtivaid seadusi. Ehk veel kord – kõik reeglid, millele järelevalveamet tähelepanu juhib, on kehtestatud enamuse huvide kaitseks.

Järelevalveameti igapäevane töö on ohtude ennetamine, tuvastamine ja kõrvaldamine. Selleks pööratakse suurt tähelepanu ennetustööle, mis aitab edendada positiivset käitumist, vähendada riskikäitumist ja tugevdada kogukondlikku vastutust.

Praegu töötab ametis neli järelevalvespetsialisti ja juhataja. Allpool tutvustame ametnikke ja nende tegevusvaldkondi.

 

Järelevalvespetsialist Sirje Asu tegeleb ameti eesmärkide elluviimisega ehitiste ja ehitamise, heakorra, kaevetööde ja muinsuskaitse valdkonnas.

„Minu valdkonnas on üheks suuremaks murekohaks erinevad abihooned. Näiteks kuni 20 m2 hoone puhul on tegemist n-ö vaba ehitustegevusega, mille puhul tihti arvatakse, et see on reegliteta ehitamine. Ka selline ehitus peab olema teostatud vastavalt kehtivatele reeglitele – järgima üld- ja detailplaneeringut, projekteerimistingimusi ning olema vastavuses õigusaktide ja ka hea ehitamise tavaga. Tuleb ette, et ehitatakse hoone, mille vundamendi pindala on täpselt 20 m2, aga samas ei arvestata, et ehitisel on katus, mis maapinnapealse projektsiooniga suurendab ehitusalust pindala. Sellisel juhul võib olla tegemist juba sellise suuruse ehitisega, millele laieneb ehitusseadustiku lisal 1 järgi ehitusteatise ja -projekti esitamise kohustus. Viimaste aastatega on kasvanud ka projektist mööda ehitamine, mis tähendab projektis muudatuste tegemist ja nendest mitte teavitamist. Ehitusseadustik sätestab kohustuse ehitada ehitusprojekti kohaselt.“

 

Järelevalvespetsialist Mairold Kikkas tegeleb ameti tegevuse eesmärkide elluviimisega liikluse, ühistranspordi- ja väärismetalltoodete valdkonnas. Liikluse valdkond hõlmab muuhulgas ka kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendi majandustegevuse nõudeid.

„Minu valdkonnas tuleb kõige enam tegeleda parkimisnõuete rikkumise teemaga. See on olnud meie elanike soov ja nende huvides. Täna on ilmselt kõigile Rae valla ja eriti kortermajade elanikele teada, et sõidukite valesti parkimine ja seda eriti õhtusel ajal, on märgatav probleem – oma sõiduk pargitakse haljasalale, parkimist keelavate liiklusmärkide mõjualasse, eraldusribadele või kõnniteedele. Sageli nähakse keelatud kohas parkimist kui ainsat võimalust ja ka õigustust parkimiskohtade puudumisele, kuigi see võib sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale kaasa tuua trahvi. Liikluses kehtib üks lihtne põhitõde – korralik parkimine tagab sujuva liiklemise, ohutuse teel ja hea ligipääsetavuse sõidukile. Tähtis on tagada ka ohutu ja vaba liikumine alarmsõidukitele ning talvel on oluline hoida tee vaba talviseks teehoolduseks.

 

Järelevalvespetsialist Pille Reinsalu tegeleb ameti tegevuse eesmärkide elluviimisega reklaami, alkoholimüügi, tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete, majutusettevõtete, tarbijakaitse ning koerte ja kasside pidamise valdkonnas.

„Minu valdkonnas teevad peamiselt muret loomapidaja juurest lahti pääsenud või päästetud koerad ja kassid. Näiteks terviserajal vabalt ilma rihmata liikuvad koerad, kes talvisel perioodil rikkusid sinna rajatud suusarajad ning häirisid ja ohustasid tervisesportlasi. Iga loomapidaja peab tagama, et tema loom ei oleks ohuks teistele inimestele ja loomadele ega tekitaks neile kahju. Loomapidajad kahjuks sellele tihti suuremat tähelepanu ei pööra, mistõttu jõuavad sellekohased pöördumised ja selgitused tihti minu töölauale. Kokkuvõtvalt – avalikus kohas on keelatud koera jalutusrihma otsast vabastada ja käitumiselt ohtlik koer peab kandma suukorvi, samuti peab loomapidaja tagama tõhusa järelevalve oma looma üle.“ 

 

Järelevalvespetsialist Jana Suurthal tegeleb ameti tegevuse eesmärkide elluviimisega keskkonna (s.h jäätmed, pakendid, ühisveevärk ja kanalisatsioon, vesi ja reovesi, müra ning kalmistud) kaubanduse ja loodusekaitse valdkonnas.

„Minu valdkonnas tuleb enim ette jäätmetega valesti ümberkäimist. Näiteks tuuakse jäätmepunktidesse valimatult mittesobivaid jäätmeid, mõtlemata, kui suur karuteene sellise ükskõikse käitumisega kogukonnale ja keskkonnale tehakse. Kevadest sügiseni põletatakse tiheasustatud aladel nii haljastujäätmeid kui muud prahti, teadmata, mida tegelikult põletada tohib. Sageli tossavad päev läbi märjad lehed ja rohi ning seda peavad kannatama paljud ümbruskonna elanikud. Toss levib kaugele ja häiritud on paljud majapidamised. Samuti tuleb sageli tegeleda müra ja tolmu probleemidega. Ehitajad kipuvad eirama heakorraeeskirjast tulenevaid kohustusi hoida objektil puhtust, nii jäätmete kui teele kanduva pori ja tolmu suhtes.“

 

Loodetavasti andis eelnev jutt väikse ülevaate järelevalveameti tegevuse eesmärkidest ja igapäevatööst. Järelevalveametnikud on avatud igakülgseks koostööks elanikega, hinnates seejuures mõlemapoolset mõistvat suhtumist. Oodatud on kõigi ettepanekud ja mõtted, kontaktandmed leiab vallavalitsuse veebilehelt www.rae.ee. Ametnikud aitavad, annavad vajadusel nõu ja pakuvad võimalikke lahendusi.

Foto: Teenistusülesannete täitmiseks on ameti kasutuses valla visuaalse identiteediga kujundatud linnamaastur Dacia Duster. Foto: Järelevalveamet