Hoolduspere laps Lisandra: „Unistasin kogu aeg, et saaksin lastekodust ära.“

Eestis eraldatakse igal aastal perekonnast ligi 250 last. Osa neist naaseb oma sünniperre, ent paljudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida. Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab hetkel ligi 800 last.

Hoolduspere ehk kasupere on perekond, kus kasvab laps, kes ei ole selle pere lapsendatud ega eestkostel. Lapse seaduslik esindaja ehk eestkostja on sellisel juhul kohalik omavalitsus. Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, kes samal ajal toetab lapse huvist ja vajadusest lähtuvalt tema sidet bioloogilise pere ja teiste lähedastega.

Oma loo räägivad hoolduspere ema Riin ning Lisandra, kes 17-aastaselt sai uue võimaluse tunda kodusoojust ja toetavat pere enda ümber.

Riinu ja Lisandra lugu

Lisandra sattus lastekodusse 12-aastaselt. Noore neiu kohanemine uue eluga oli raske – puudu oli teadmisi igapäevastest tegevustest, nagu hambapesu või üldine hügieen, ning esialgne läbisaamine teiste lastega ei olnud kerge.  „Kõige enam tundsin lastekodus olles puudust turvatundest. Mul olid küll mitu toredat kasvatajat, kuid lapsi oli seitse ning üksildus ja ebakindlus tekkis ikka,“ räägib Lisandra.

Riin tundis juba ammu, et lisaks oma lastele võiks ta tulevikus pakkuda kodu veel lapsele, kellel puudub oma päris kodu. Tol ajal mõtles ta lapsendamisele, hooldusperest ei teadnud ta siis veel midagi.

Haiba lastekodu sõprade klubis tegev olnud kahe lapse ema Riin tutvus 16-aastase Lisandraga suvisel jaanipäeval, kui lastekodu lapsed viidi ümbruskonna jaanitulele. Omavaheline klapp tekkis kohe ning peagi käidi koos üritustel, siis viibis Lisandra nädalavahetustel Riinu kodus. Nädalavahetusest sai nädal, nädalast juba terve suvi. Nii kasvaski Lisandra kokku nii Riinu kui ka kogu ülejäänud perega. „Olime Lisandrale tugipere kaks aastat ning sealt tekkis mõte, et ta võiks ju ametlikult meie kodus elada. Kuna alles ehitasime maja ja elasime Tallinnas korteris, siis polnud tingimused veel sobivad, et viis inimest koju mahuks. Kuid oma ideest rääkisin Lisandrale,“ räägib Riin, kuidas nad tugipereks said.

„Mäletan väga hästi seda hetke, kui Riin mulle sellest rääkis. Unistasin kogu aeg, et saaksin lastekodust ära. Kuna olin Riinu pere juures juba väga palju aega veetnud, siis sisemas lootsin, et võiksin nende juurde kolida. Olin väga õnnelik,“ räägib Lisandra.

Just enne 18-aastaseks saamist kolis Lisandra Riinu pere juurde. Riin kiidab oma abikaasat, kes oli kohe mõttega nõus ning poegi, kes kolimise hetkel olid 9 ja 11. Ka Lisandral on vaid positiivsed emotsioonid. „Kuna olin terve perega juba eelnevalt palju ühiseid tegevusi teinud, siis kartust päriselt nende juurde kolida ei olnud. Pigem oli ainuke hirm, et mind saadetakse tagasi lastekodusse.“

Ka Riin ei tundnud uue elukorralduse pärast hirmu. „Saime nõu ja tuge MTÜ-lt Igale Lapsele Pere, läbisime PRIDE-koolituse ja läbi peretoe teenuse oli meil inimene, kelle poole oma küsimustega pöörduda. On äärmiselt tore, et Eestis aina enam räägitakse ja julgustatakse pakkuma oma südames veel kohta mitte ainult väiksele lapsele, vaid ka murdeeas noortele.“

Täna on Lisandra 19-aastane keskharidust omandav neiu, kellel on oma pere ja kodu. Riin julgustab kõiki, kellel on soov pakkuda kas tugipere või hoolduspere võimalust mõnele noorele, selle kohta lisa uurima. Samuti on ta lahkesti nõus oma kogemusi jagama. Riinuga saab võtta ühendust aadressil riin@uuringukeskus.ee.

Kommentaar

Rae valla lastekaitse peaspetsialist Natalja Grusdam: otsime jätkuvalt hooldusperesid, sh kriisihooldusperesid ja erihooldusperesid

Iga last, kes kasvab asendushooldusel, saadab elu rajal tema enda isiklik lugu. Ilusad mälestused, rõõm ja lootusekiir või hoopis pettumus, kurbus, üksindus. Ühe väikese inimese pagasisse võib mahtuda palju rohkem, kui oskame arvata. Hooldusperede lugusid kuuldes võib meile tunduda, et see on justkui toimumas kusagil mujal, meist kaugel. Näeme hoolduspere vanemat imelise inimesena ja haruldase professionaalina. See on liigutav, kuid päriselu on teistsugune. Pilk enda sisse, mõtisklused, hirmud – kas saame lapsele materiaalselt piisavalt palju võimaldada, vajame suuremat sissetulekut või suuremat elamispinda. Takistusi, mis meie pähe võivad tulla, on palju. Nii lõpetame loo lugemise ja keskendume taas oma igapäevamuredele, oma enda elule.

Lastele ei ole loomupärane kasvada asutustes. Iga laps vajab enda ümber kodusoojust ja hoolivat perekonda. Lisandra looga oli algusest peale seotud Rae valla lastekaitsespetsialist Kai Sinisalu, kes kogu südamest rõõmustas Lisandra edusammude üle ning toetas murehetkedel. Kai ei kaotanud lootust, et Lisandra saab ühel päeval kasvada armastavas peres. Nagu lastekaitsespetsialistidele omane, rakendas ka tema kõiki olemasolevaid võimalusi lapse toetamiseks. Lastekaitse tööriistakastil pole põhja, kaob igasugune võimaluste piiratus, kui kaalul on lapse elu, heaolu ja turvalisus.

Kahjuks peame täna tõdema, et hooldusperedest on suur puudus kogu Eestis. Ka Rae valla lapsed on sunnitud kasvama asutustes. Seetõttu teeme taas üleskutse ka meie kohalikus ajalehes, et kaaluksite, kas teie südames on ruumi laste jaoks, kes ei saa kasvada oma sünniperes.

Oleme tänulikud igaühele, kes hoolib ning panustab Rae valla laste heaolusse ning jätkuvalt teeme koostööd kõigi Rae valla inimestega, kes soovivad aidata lapsi ja peresid.

Hoolduspereks saamise soov peab olema hästi kaalutletud ja läbi mõeldud. Otsime peresid, kes leiavad endas jõudu ja võimaluse hoolitseda lapse eest kas pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda.

Hoolduspereks saab olla mitut moodi. Kriisihoolduspere pakub ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus. Kriisihoolduspere peab olema valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega (2 tundi). Lapse peres viibimise ajal tagab kriisihoolduspere lapse põhivajaduste rahuldamise, emotsionaalse toetuse, hariduse jätkamise jms.

Suurema hooldusvajadusega lapse eest hoolitseb erihoolduspere. Erihoolduspered on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge. Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele.

Enne kriisihoolduspere või erihoolduspere teenuse pakkumist peab pere läbima Sotsiaalkindlustusameti hoolduspere hindamise ja ettevalmistamise PRIDE eelkoolituse ja traumakoolituse näol.

Rohkem infot e-maili teel: natalja.grusdam@rae.ee Natalja Grusdam, lastekaitse peaspetsialist
Lisainfo: https://tarkvanem.ee/kasupere
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/hoolduspereks-saamine