Iga laps väärib kodu, kus ta on hoitud

Eestis vajab igal aastal ligi 350 last ajutiselt või pikemalt turvalist hoolt väljaspool sünniperet. Osa neist saab naasta oma perre, kuid kõigi laste puhul ei ole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele sobivat elupaika leida ka sugulaste või teiste lähedaste juures.

Esmane eesmärk on toetada last ja tema vanemaid nii, et laps saaks võimaluse korral kasvada oma sünniperes. Kohaliku omavalitsuse spetsialistid hindavad lapse ja pere abivajadust, teevad koostööd vanemate ja pere tugivõrgustikuga ning aitavad leida sobivaid teenuseid ja lahendusi. Kui lapse turvalisust ei ole võimalik sünniperes tagada, otsivad kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid koostöös talle sobiva ja hooliva pere.

Sünniperest lahkumine on lapsele raske ja sageli ootamatu elumuutus. Seetõttu on väga oluline leida talle toetav, mõistev ja turvaline pere, kus ta saaks kogeda igapäevast hoolt, lähedust ja stabiilsust.

Hoolduspereks saamine on põhjalikult ette valmistatud teekond

Lapsele sobiva pere leidmine nõuab aega, ettevalmistust ja hoolikat hindamist. Teekond hoolduspereks või lapsendajaks saamiseni algab esmasest vestlusest Sotsiaalkindlustusameti spetsialistiga. Vestlus annab huvilistele ülevaate kogu protsessist, vajalikest dokumentidest, pereuuringust ja perele pakutavast toest.

Pärast järelemõtlemisaega saab pere esitada avalduse ja motivatsioonikirja. Seejärel korraldab Sotsiaalkindlustusamet kodukülastuse ja pereuuringu ning suunab pere PRIDE-i eelkoolitusele. Eesmärk on aidata perel oma valmisolekut põhjalikult hinnata ning tagada lapsele sobiv ja turvaline kasvukeskkond.

Pere hindamisel vaadeldakse elutingimusi, peresuhteid, varasemaid kogemusi ja valmisolekut mõista lapse elulugu ning toetada tema sidet sünniperega.

Kui pere läbib hindamise ja ettevalmistuse edukalt, kantakse tema andmed konfidentsiaalsesse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STAR. Seejärel alustatakse koostöös kohaliku omavalitsuse laste ja perede heaolu spetsialistidega lapsele sobiva pere leidmist.

Mis on hoolduspere, kriisihoolduspere ja erihoolduspere?

Hoolduspere pakub lapsele igapäevast hoolt, kasvatust, turvatunnet ja stabiilset perekeskkonda. Laps võib elada hooldusperes ajutiselt või kuni täiskasvanuks saamiseni, sõltuvalt tema olukorrast ja vajadustest.

Kriisihoolduspere on valmis võtma lapse vastu väga lühikese etteteatamisega. Pere pakub lapsele ootamatus kriisiolukorras ajutist turvalist kodu kuni 90 päevaks. Põhjendatud juhul ja lapse parimaid huve arvestades saab teenust pikendada.

Erihoolduspere pakub teadlikku ja individuaalset hoolt lapsele, kellel on tavapärasest suurem või spetsiifilisem hooldusvajadus. Nii kriisi- kui ka erihoolduspere läbib põhjaliku hindamise ja ettevalmistuse.

Erihooldusperele maksab omavalitsus teenuse eest 55 eurot päevas bruto ning kriisihooldusperele vähemalt 44 eurot päevas bruto. Kui last parajasti kriisihooldusperes ei ole, maksab perele valmisolekutasu Sotsiaalkindlustusamet. Lisaks tasub omavalitsus lapse isiklike kulude katteks vähemalt 8 eurot päevas.

Pere valimisel lähtutakse alati lapse huvidest, vajadustest, eluloost ning kultuurilisest ja keelelisest taustast. Otsuseid teevad lapsega seotud spetsialistid ühiselt ja kaalutletult. Enne esimest kohtumist valmistatakse ette nii laps kui ka pere. Kohtumised toimuvad rahulikus ja toetavas õhkkonnas, et aidata luua turvalist kontakti ning hinnata lapse ja pere omavahelist sobivust.

Hoolduspereks või lapsendajaks saamise kohta annab esmast teavet oma piirkonna Sotsiaalkindlustusameti perepõhise hoolduse peaspetsialist. Huvi korral võib kirjutada aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Rae valla sotsiaal- ja kogukonnaameti juhataja Natalja Grusdam:

„Lapse turvatunne algab kodust ja kasvab koos inimestega, kes oskavad märgata, kuulata ning õigel ajal toeks olla. Rae vallas usume, et raskustesse sattunud pere vajab eelkõige mõistmist, koostööd ja õigeaegset abi.

Meie eesmärk on toetada last ja tema peret, et laps saaks võimaluse korral kasvada oma sünniperes. Selleks teevad laste ja perede heaolu spetsialistid koostööd vanemate ja pere tugivõrgustikuga ning aitavad leida pere vajadustele sobiva toe. Lapse perest eraldamine on viimane abinõu, mida kaalutakse üksnes siis, kui tema turvalisust ei ole võimalik muul viisil tagada.

Kui lapsel ei ole võimalik oma sünniperes elada, vajab ta rahu, kindlaid ja hoolivaid täiskasvanuid ning teadmist, et ta ei ole üksi. Perepõhine asendushooldus annab lapsele võimaluse kogeda tavapärast argipäeva, lähedust, kuuluvustunnet ja turvalisust.

Laste ja perede heaolu sünnib spetsialistide, lähedaste ning kogu kogukonna hoolivast koostööst. Usun siiralt, et ka meie kogukonnas on inimesi ja peresid, kelle kodus ja südames on ruumi veel ühele lapsele. Hooldus- või kriisihoolduspereks saamine on suur ja vastutusrikas otsus, kuid pere ei jää sellel teekonnal üksi. Talle pakutakse põhjalikku ettevalmistust, koolitusi, nõustamist ja tuge.“

Pilt on illustratiivne. Foto: pexels.com