Möödunud aasta 8. novembril täitus 100 aastat Rae valla maadel teadaolevalt esimese jahiseltsi registreerimisest ehk korraldatud jahindustegevus Rae vallas sai mullu 100 aastat vanaks.
1924. aastal loodud seltsi saab nimetada 1991. aastal siinmail tegutsenud kohalikust nõukaaegsest jahindussektsioonist reorganiseeritud Rae Jahimeeste Seltsi eelkäijaks. 1992. aastal otsustas Rae Jahimeeste Seltsist üks osa liikmetest lahkuda. Nii ongi täna vallas kaks jahiseltsi, neist Rae Jahimeeste Selts tegutseb suuresti samades piirides 1924. aastal loodud esimese Rae valla jahiseltsiga.
Mõte koostada Rae Jahimeeste Seltsile sünnipäevakingiks kokkuvõte selle esimesest tegutsemise sajandist sündis vajadusest luua selgust kohaliku jahindustegevuse loos. Kindlasti on raamatu eesmärk näidata sedagi, et jahindus ei ole pelgalt uluki külm tagaajamine. Jahindus on laiem tegevuste kogum, kus küttimine on vaid üks osa. Jahinduse näol on tegemist kultuuri osaga ja Rae valla jahindus on osa Rae valla kultuuriloost.
Raamatu selgrooks on Rae Jahimeeste Seltsi nõukaaegsete eelkäijate tegemisi kajastavad käsikirjalised ja ülimalt detailsed originaalprotokollid, mis kirja pandud vahetult asjade toimumise ajal. Nende lugemisel saab selgeks, kuidas jahindustegevus toimis nõukogude ajal, millised olid sarnasused ja millised olid erinevused tänapäeva jahindusega. Seda kõike on talletatud alates jaanuarist 1964. Muuhulgas on kronoloogiliselt täpselt kirjeldatud Rae valla territooriumil tegutsevate jahisektsioonide/seltside ühendamine ja taaskord lahku kasvamine.
Raamatu eesmärk polnud protokollide tuim ümber kirjutamine, pigem olulisest kokkuvõtte tegemine, rõhutades mõnd huvitavamat fakti, mõnes kohas omapoolsete selgitavate kommentaaride kirjutamine. Värvi lisab pildimaterjal, mis valdavalt pärit seltsi liikmetelt või üles pildistatud töö käigus. Tänan kõiki aitajaid, eriline tänu Reet Raudkepile! Raamatuga saab tutvuda Rae valla raamatukogudes.
Head lugemist jätkuval raamatuaastal!
Foto: erakogu