Isikukesksus või parteiprogramm – kuidas valivad noored kohalikel valimistel?

Rae Sõnumite ettepanekul toimus ligi poolteist kuud enne valimistepäeva vestlusring koolinoortega, kus arutleti seoses 16- ja 17aastastele antud valimisõigusega selle üle, kuidas noored oma valikuni jõuavad. Rae valla noorte Frederik Tihhonovi (18), Carmen Lepiku (17), Joosep Tiituse (16), Saskia Sõrmuse (17) ja Georg Sikkaga (15) vestles Veiko Heiberg.

Mis teeb muret Rae vallas?

Frederik: Jüri gümnaasiumi õpilasena olen ma märganud, kuidas kõige suurem probleem meie vallas on õpetajate puudus. Nähtus, mis on laiemalt esinev ka üle Eesti, kuid Rae vald jõuka omavalitsusena võiks kindlasti rohkem rahalisi ja suunavaid meetodeid kasutada selle probleemi lahendamiseks.

Carmen: Pean Frederikuga nõustuma. Alustades uut kooliaastat oli see probleem jällegi hästi aktuaalne. Enda kooli (Jüri gümnaasium) sees näeme, kui suur probleem see on nii õpetajatele kui ka õpilastele.

Saskia: Näiteks Vaida põhikoolis on meil just valminud juurdeehitise osa ja oktoobrikuus valmib ka teine. Samuti on see sama, et nüüd, kui kool on seal suurem ja õpilasi tuli ka sellel aastal juurde, on õpetajataid puudu. Mis veel, võib-olla valla noored võiksid omavahel rohkem koostööd teha. Me elame erinevates kohtades, aga vald on ju üks ja see olekski see, mis ühendaks.

Frederik: See on ka probleem, et kui Jüri ja selle lähiümbruses olevad asulad on valla elusse väga hästi kaasatud, siis kaugemad asulad nii väga valla elus kaasa ei räägi. Nii on ka meie soov laiemalt kõiki valla noori kaasata, et tagada võrdsed osalusvõimalused kõigile.

Georg: Otseselt ühtegi miinust mina ei leia, kõik on täiesti olemas ja transport linnaga on ka väga hea, kuid siiski õpetajate puudus on väga suur. Eelmisel aastal kuulsin õpetajatelt, et lihtsalt ei ole õpetajaid, kes saaks neid asendada, kui neil on tarvis ära minna.

Kas valiksite pigem isikuid või erakondi, kas tunnete huvi erakondade programmide vastu?

Frederik: Ma tõden, et valimisprogramme, mis tõesti seda poliitikat kujundavad, enamjaolt ei loeta. Mina küll olen nendega tutvunud, sest see puutub ka minu igapäevategevustega kokku, sest ma olen Rae noortevolikogu esimees ja see pakub mulle väga häid ja laiapõhjalisi teadmised kohaliku elu toimumise kohta. Minu arvamus on, et kohalike omavalitsuste valimistel sõltub erakondlikust kuuluvusest väga vähe. Ennekõike on see ikkagi isikute tasemel ja erakondade poliitikatega valla elu kujundamisel ei ole kardinaalset erinevust. Ennekõike ikkagi hoolitseb vallavalitsus ju meie koolide, lasteaedade, teede, raamatukogude ja teiste kohalike asutuste eest, kuid laiemalt riigi tasandilt poliitikat kohalik omavalitsus ei kujunda. Ja kindlasti ma ka sellest tulenevalt toetan, et ka Rae vallas tuleks välja tugevaid valimisliite, mis ei oleks niivõrd just erakonnakesksed, vaid ikkagi keskenduks nii-öelda valla jaoks olulistele küsimustele ning oleks sõltumatum.

Carmen: Arvan, et peab olema mingi konsensus. Tähtis on nii erakond kui ka isik, kes kuulub sinna erakonda siiski vaadetega. Ma arvan, et noored vaatavad kindlasti rohkem isikuid, kuid mina lähtun ikkagi ka erakonna programmidest. Mina arvan, et erakond on ka tähtis. Programmidest rääkides olen kindel, et noored tutvuvad nendega harva, kui üldse. Mina isiklikult olen veidi juba neid vaadanud, kuid siiski kavatsen enne valimisi veidi põhjalikuma uurimise teha.

Frederik: Kindlasti ma ei tahtnud öelda, et erakondlik kuuluvus kohalikel valimistel on olematu mõjuga.

Joosep: Sel aastal valin mina puhtalt isiku pealt seetõttu, et mu enda vanem vend kandideerib kohalikel valimistel. Ma olen temaga rääkinud sel teemal, ma tean, mis tal on plaanis. Ma ei ole tundnud palju huvi programmide vastu, kuid ma kaudselt ikka midagi tean, mis on mõnede erakondade põhimõtted.

Saskia: Kui asi puudutab praegu kohalikke valimisi, siis mina pigem märkan kõigepealt isikuid, ja siis, kui ma leian selle isiku, kelle poolt ma tahan hääletada, siis kindlasti teeksin ka natuke uurimistööd selle erakonna kohta, mida ta esindab. Üldjuhul, kui selle isiku vaatepunkt mulle meeldib, siis ilmselt on see ka selle erakonnaga kenasti seotud. Enne valimisi tahan tutvuda erakondade mõtetega.

Georg: Kui ma peaksin minema valima, siis kindlasti uurin kandidaate ja erakondi, niimoodi tühja käega lööma ei ole mõtet minna. Tuleb teha kindlaks, kes mida teeb ja et sa pärast ise tunneksid end hästi, et tegid õige valiku. Esimesena tuleb pähe ikkagi mõni isik, kuid isiku mõttemaailm peaks minema ikka kokku erakonnaga, seda tuleks kindlasti uurida.

Kas valimised peaks tegema kohustuslikuks?

Frederik: Arvan, et kui inimesed ei kasuta oma valimisõigust, siis nende positsioonid jäävad esindamata ja laiemalt poliitika saab sellest mõjutatud. Võib-olla mingid prioriteedid ja seisukohad jäävad avalikus elus väljendumata. Seega leian, et poliitikas tuleb osaleda ja tuleb ka selles mõttes töötada eesmärgi nimel, et kõik valijad omavad piisavalt teadmisi kandidaatide, nende tegevuse ja lubaduste kohta. Mina leian, et demokraatlikus ühiskonnas on iga kodaniku kohustus hääletada ja rääkida ühiskonnaprotsessides kaasa, sest see laiemalt mõjutab ka meie kõigi elu.

Carmen: Teoreetiliselt võiksid kõik minna valima ja oma sõna sekka öelda, kuid ma ei tunne, et see peaks olema samas kohustus. Seda ma küll ei tahaks, et keegi läheks puhtalt sellepärast valima, et see on kohustus. Kõik peaks oma arvamuse ütlema siis, kui nad tunnevad, et tõesti teavad, mida tahavad. Ma arvan, et kõikidel erakondadel on mingid punktid, mis on erinevad ja võiks proovida vähemalt leida endale see õige.

Joosep: Mina näen, et täisealistel oleks vajalik minna valima, sest nad on juba teadlikud nendest asjadest. Nad on juba ise uurinud ja teavad rohkem, nemad võiksid minna valima. Aga 16- ja 17aastased, kui nad tõesti ei tea, keda valida ja nad ei ole kursis selle asjaga, siis ma saan aru sellest, kui ei minda valima. Äkki tehakse mingi vale otsus.

Saskia: Kindlasti pean ka väga oluliseks seda, et kõik kasutaksid oma valimisvõimalust ja häält, vähemasti kõik täisealised. Ma suuresti ühtin eelnevate vastustega, et kuidas see valimiskorraldus võiks olla ja kohustust sellel puhul ei näe. Kui inimene ütleb, et talle sobib kõik, kui ta tõesti on rahul, siis on ju ainult hästi, tegelikult me ju valimegi sellel eesmärgil, et oleks hästi või veel paremini. Erapooletu olla ma arvan, et on OK, kuid samas oma valik teha, kui sul tõesti oma põhjendatud valik, siis miks mitte seda jagada.

Georg: Kuna meid Eestis on hästi vähe, siis mina soovitaks kõigil ikkagi alates 18. eluaastast käia valimas, võiks kokku tulla ja oma arvamuse ühtselt välja öelda. Kohustusena ma seda otseselt ei näe, aga soovituslikult ikkagi võiks ikkagi oma arvamuse välja öelda, et kelle poolt sa oled ja missugused vaatenurgad sinule endale meeldivad. Kui inimesele sobivad kõik, siis tema võiks valida selle poolt, kes on praegu võimul ja minna sama teed edasi.